MTA: renditööjõuga seotud maksupettuste vähendamise võti on poliitikute käes

Maksu- ja tolliameti hinnangul tuleks renditööjõuga seotud maksupettuste vähendamiseks üle vaadata meie õigusaktid, sealhulgas sisserändepoliitika. Ainult järelevalvele loota on kallis ja tarbetu.
Oktoobri alguses saatis rahandusminister Martin Helme (EKRE) maksu- ja tolliametile kirja, milles palus tõsiselt ja süsteemselt kontrollida kõiki Eestis tegutsevaid Ukraina päritolu renditöötajaid. Ministrile teeb muret skeem, mille abil osa ettevõtteid väldib kohustust maksta riigile makse ning välistöötajale Eesti keskmist palka.
"Näiteks läbi Poola vahendusettevõtte tekitatakse näiline töölähetuse olukord, kus töötaja vormistatakse ametlikult tööle Poola ettevõttesse, kusjuures Poolas ta ühtegi päeva tööd ei tee. Ta tulebki kohe Eestisse ja siin on tema jaoks kasutajaettevõte. Loomulikult on paberil kõik vormistatud nii, et see suhe oleks kirjas töölähetusena," kirjeldas skeemi MTA maksuauditi osakonna valdkonnajuht Oscar Õun.
Veel enam, kohati kuulub ka Poolas registreeritud vahendusfirma tegelikult eestlastele. Martin Helme ootab, et maksu- ja tolliamet suunaks renditööjõu kontrollimisele olulise osa ressurssidest ja esitaks ministeeriumile selle kohta iga kuu aruandeid. Oscar Õun ütles, et amet tegeleb renditööjõuga pidevalt, kuid jõude ootavaid maksuametnikke neil pole.
"Tööjaotust on võimalik tõepoolest muuta, aga need uued tööülesanded tulevad millegi muu arvelt. Meil on praegu järelevalve peamine tähelepanu ümbrikupalkadel, et tuua riigile see 87 miljonit eurot. Kui me nüüd otsustame, et pühendame väga suure osa tööst välismaa tööjõuga tegelemisele, siis see tegevus tuleb mingi muu ülesande arvelt."
Renditööjõuga skeemitamine toimub seaduse piiril ning maksu- ja tolliametil on rikkumisi keeruline tõestada. Pisut lihtsam on siis, kui koostöös Poola kolleegidega selgub, et renditööjõu ametlik tööandja ehk vahendaja ei maksa ka Poolas makse.
"Sageli on murekoht see, et töötajatele, kes on Poola ettevõttesse registreeritud, makstakse ka Poolas mingit töötasu, ehk sotsiaalne garantii on seal olemas."
Ja kui inimene saab Poolas palka, kuidas siis kohtus tõestada, et tegelikult oli tema töösuhe fiktiivne? Pealegi ei tegutse tööjõuvahendajad ainult Poolas, vaid ka mujal Euroopas. See tähendab, et maksuamet peab arvestama erinevate riikide ja maksusüsteemidega. Ühtlasi on keeruline kuulata üle töötajaid, kes menetluse ajal Eestist lahkuvad.
"Me võime paluda oma kolleegide abi Poolas, me võime neid ise üritada taga ajada, aga vettpidavaid tõendeid, et olukorda saaks maksustada, on väga keeruline leida," selgitas Õun.
Õuna sõnul tegutseb maksu- ja tolliamet vastavalt oma võimekusele, aga lõpuks on iga üksikjuhtumiga tegelemine kallis ning keeruline, seega otsest tulu riik hoogsast järelevalvest saada ei pruugi.
"Tulevad uued ettevõtted. Kui näeme, et on mingi grupeering, kes nende skeemide taga on, siis me saame kogu skeemi hakata harutama, aga ei ole välistatud, et kahe-kolme kuu pärast on meil uued tegelased, kes arvavad, et nii on mõistlik asju ajada."
Maksu- ja tolliameti järgi oleks otstarbekam tegeleda põhjustega, mis ettevõtjaid petma meelitavad. Muu hulgas võib abi olla sellest, kui minnakse edasi rahandusministeeriumi välja pakutud seaduseelnõuga, mis paneks alates esimsest tööpäevast tulumaksukohustuse kõigile Eestis tegutsevatele renditöötajatele. Lisaks ütles Oscar Õun, et tuleks üle vaadata meie sisserändepoliitika.
"Ettevõtted räägivad jätkuvalt, et ei ole töökäsi. Võib-olla peaksime siis mõnevõrra hõlbustama legaalsel teel Eestisse tööle tulemist. Kui me räägime välismaalaste seaduse palgakriteeriumist, siis on ka mõttekoht, kas see täidab praegu oma algset eesmärki. Võib-olla on mõttekas lühiajalise töötamise registreerimise aega pikendada praeguselt 365 päevalt kahele aastale. Praegu peaks mõtlema seadusandlusele, et mitte jätta kogu teemaga tegelemist järelevalve ülesandeks."
Martin Helme ukrainlastele pühendatud kirja küsis tutvumiseks ka võrdõigusvolinik Liisa-Ly Pakosta. Tema kontrollib, ega kedagi diskrimineerita. Oscar Õun kinnitas, et maksu- ja tolliamet tööd rahvuspõhiselt ei korralda.
"Ma võin öelda nende kaasuste põhjal, millega olen ise kokku puutunud, et Ukraina töötaja on tavaliselt väga usin. Ta tuleb Eestisse tööd tegema, ta on väga kõrgelt motiveeritud ja kui ta teeb oma töö ära, läheb ta koju puhkama. Selles mõttes oleme võib-olla sageli nende väljaütlemistega Ukrainast pärit töötajate suhtes olnud ebaõiglased ja ülekohtused."
Toimetaja: Mirjam Mäekivi