Uno Lõhmus: lühikursus õigusriigist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Uno Lõhmus
Uno Lõhmus Autor/allikas: Sille Annuk Postimees/Scanpix

Oleme harjunud sõnu "demokraatia" ja "õigusriik" sagedasti kasutama, ilma et isegi mõtleksime, mida need mõisted tähendavad. Teisisõnu, oleme harjunud neid kasutama loosungitena, kirjutab oma kommentaaris Uno Lõhmus.

Viimastel nädalatel on sõna "õigusriik" olnud poliitikute, aga ka ajakirjanike sõnavara hulgas tavalisest sagedamini. Pühapäevase Vikerraadio saate "Samost ja Sildam" refereering tõstab mitmel korral esiplaanile Anvar Samosti öeldu, et kuigi president kinnitab, et Eestis on mingi probleem õigusriigiga, siis "tegelikult ikka ei ole küll Eestis probleeme õigusriigiga". Pigem olevat probleeme presidendi institutsiooniga.

On siis või ei ole probleeme õigusriigiga? Raske on väite õigsuse üle arutleda, kui pole teada, mida kõneleja õigusriigi all mõtleb. Oleme harjunud sõnu "demokraatia" ja "õigusriik" sagedasti kasutama, ilma et isegi mõtleksime, mida need mõisted tähendavad. Teisisõnu, oleme harjunud neid kasutama loosungitena.

Ma ei kirjuta neid ridu selleks, et arutleda, kas meil on õigusriigiga probleeme, vaid püüan pisut heita valgust mõnele õigusriigi põhimõtte olulisele tunnusele.

Just nimelt olulisele, sest kuigi näiteks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni preambulis nimetatakse õigusriigi põhimõtet ühena Euroopa Nõukogu kolmest sambast demokraatia ja inimõiguste kõrval ning ka põhiseaduse paragrahvis 10 mainitakse, et õigused, vabadused ja kohustused peavad vastama demokraatliku õigusriigi põhimõtetele, pole seni terminile suudetud leida universaalset määratlust.

Tuntud on aga mõiste kõikides demokraatlikes riikides. Angloameerika õiguses tähistavad sarnast põhimõtet termin "rule of law", Saksa õiguses "Rechtsstaat" ja Prantsuse õiguses "Etat de droit". Ilmselt just nende riikide kaudu jõudis termin meie õiguskorda.

Erinevad inimesed mõtlevad õigusriigi all erinevaid asju. Sellegipoolest pole põhjust väita, et liialt ebamäärasel ja subjektiivsel väljendil puudub tähendus. Õigusriigi põhimõtte tuuma osas on siiski mingi kokkulepe.

Kindlasti pole õigusriik võrdsustatav seadusriigiga, kuigi mõnigi poliitik on rõhutanud, et meil on õigusriik, sest seadus toimib. Iga seadusriik ei pruugi vastata õigusriigi tunnustele. Üks kõige selgemaid õigusriigi tuuma sõnastusi pärineb Inglismaa ja Walesi peakohtuniku Lord Bingham of Cornhilli sulest. Raamatus "The Rule of Law" (2010) esitab ta järgmise loetelu õigusriigi põhimõtte olulistest tunnustest:

  1. Õigus peab olema kättesaadav ning võimalikult arusaadav, selge ja ettenähtav.
  2. Õigused ja kohustused tuleb harilikult otsustada seaduse põhjal, mitte diskretsiooni alusel.
  3. Riigi seadusi tuleb kohaldada kõigile ühteviisi, vahetegemist õigustavad vaid objektiivsed erinevused.
  4. Ministrid ja kõigi tasandite avaliku võimu esindajad peavad kasutama neile antud võimuvolitusi heas usus ning ausalt nende eesmärkide saavutamiseks, milleks neile võimuvolitusi on antud, ega tohi neid volitusi ületada.
  5. Seadus peab tagama põhiõiguste kohase kaitse.
  6. Tsiviilvaidluste, milles asjaosalised ei suuda kokku leppida, lahendamiseks tuleb ette näha vahendid, mis pole pooltele üleliia kulukad ning mille kestus pole ebamõistlikult pikk.
  7. Kohtumenetlus peab olema aus.
  8. Riik peab täitma rahvusvahelise- ja riigisisese õigusega võetud kohustusi.

Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjon püüdis 2011. aastal leida kompromissi erinevate riikide õigusriigi põhimõtete vahel. Komisjoni ettekandes toodud loetelu erineb detailides eespool esitatud Lord Bingham of Cornhilli pakutust.

  1. Seaduslikkus, kaasa arvatud läbipaistev, aruandekohustuslik ning demokraatlik seadusandlik protsess.
  2. Õiguskindlus.
  3. Omavoli keeld.
  4. Võimalus pöörduda sõltumatusse ja erapooletusse kohtusse. Haldusaktide kohtulik kontroll.
  5. Inimõiguste austamine.
  6. Võrdsus seaduse ees ning mittediskrimineerimine.

Ehk aitab see lühiülevaade lugejal poliitikut või ajakirjanikku paremini mõista, sõna kasutajat aga läbi mõelda, mida ta sõnaga "õigusriik" öelda soovib.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: