Ühelt poolt on asjad selged. Põhiseadus kinnitab, et kohtuistungid on avalikud.

Avalik kohtumõistmine pole infotehnoloogia arengu tagajärg. Kohtumõistmine oli avalik juba sellest ajast, kui valitses vaid kirjasõna. Avalikkus sunnib rohkem pingutama ning on kõige kindlam kaitse ebaaususe vastu. See teeb kohtuniku, kes asja arutab, arutluse objektiks.

Kohtuasju valgustav meedia suurendab üldsuse teadlikkust õiguse toimimisest, avalikkus toetab kriminaalprotsessi hoiatavat funktsiooni ja võimaldab üldsusele tõelist huvi pakkuvate asjade ilmsikstulekut.

Kokkuvõtvalt, avalik huvi avaliku kohtumõistmise vastu ja meedia võimalus anda edasi kohtusaalis toimuvat on põhjustatud järgmistest vajadustest:

1. tagada tõhus tõendamisprotsess;
2. kindlustada, et kohus käitub ausalt;
3. anda ühiskonnaliikmetele võimalus õppida, kuidas õigussüsteem toimib ja kuidas õiguse kohaldamine mõjutab ühiskonnaliikmeid.

Kohus on riigivõimu kolmest harust – seadusandlikust, täidesaatvast ja kohtuvõimust – üks läbipaistvamaid. Parlamendi istungeid saab jälgida, kuid põhiline töö tehakse ja otsused langetatakse mitte saalis, vaid komisjonides, erakondade fraktsioonides, tagatubades ja muudes avalikkuse eest varjatud kohtades.

Täitevvõimu tegevust saavad kodanikud harva jälgida, sest haldusotsused langetatakse suletud uste taga ja tihtipeale jäävad nende tagamaad teadmata.

Meedia huvi

Meedia huvi õigusemõistmise vastu võib olla kahesugune.

Ühelt poolt võib meediat huvitada õigusemõistmise korraldamine ja kohtute töö organiseerimine. Arutelud ja mõtteavaldused neil teemadel on üldistes avalikes huvides.

Teiselt poolt on huvi konkreetsete kohtuasjade vastu. Konkreetsete kohtuasjade kajastamine meedias teenib erinevaid huvisid.

Avaliku elu tegelaste kohtuasjade, eriti korruptsioonihõnguliste, kajastamine meedias on avalikes huvides ja teenib õhu puhastamise eesmärki. Kasumlikult motiveeritud kollane meedia lähtub aga sageli kohtumenetluse kajastamisel publiku täitmatust isust sensatsioonide järele.

Need erinevad perspektiivid ei ole ilmtingimata kokkusobimatud. Õiguse ülesanne on ära hoida avalikkuse teavitamine kui sotsiaalselt vajaliku tegevuse muutumine turu survel võimuks ilma vastutuseta.

Keerulisemaks muutub olukord siis, kui keegi vastustab avaliku kohtumõistmise. Nimelt lubab põhiseadus kuulutada kohtuistungi või osa sellest kinniseks riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid.

Avaliku kohtumõistmise vastustamise korral tekib konflikt eelkõige väljendus- ja meediavabaduse ning mõne teise õiguse või põhiseaduse tasemel väärtuse vahel. Konflikti peab lahendama kohtunik viisil, et tagatud oleks erinevate õiguste piiramise ja kasutamise optimaalne vahekord.

Kuna kohtumenetluse avalikkus on üldpõhimõte, siis selle piiramiseks peab kohus inimõiguste kohtu selgituste järgi esitama piisavad põhjendused, et avalikkuse põhimõttest kõrvalekaldumine on vaidlusaluses asjas rangelt vajalik.

Kohtuniku otsuse mõistmist raskendab sageli huvitatud isiku, olgu selleks meedia või inimene, kes tunneb, et avalik kohtumõistmine rikub tema eraelu puutumatust, veendumus, et just tema õigus on suurema kaaluga.

Kohtumõistmise kinniseks kuulutamine või meediale piirangute tegemine sõltub erinevate õiguskordades kasutusel olevatest kriminaalmenetlussüsteemidest ning sotsiaalsetest ja kultuurilistest eripäradest. Sõltub sellest, kas kriminaalmenetlus on täielikult võistlev, kas süüküsimuse otsustavad vandemehed või professionaalsed kohtunikud.

Teiste riikide praktika

Ameerika Ühendriikides on igasugune sekkumine meediavabadusse ebaseaduslik. USA õiguspraktika omistab suurt kaalu – suuremat, kui omistatakse teistes lääneriikides – väljendusvabadusele, mistõttu on meedial avar immuniteet igasuguste piirangute suhtes. Eelnevaid avaldamiskeelde ei kohaldata, kuigi kohus võib piirata menetlusosalise kohtuvälist väljendusvabadust.

Briti saartel seevastu muretsetakse enam ohtude pärast, mida meedia võib tekitada kohtumenetluse erapooletusele. Õiglane kohtumenetlus ja usaldus kohtute vastu omavad Ühendkuningriigis suuremat kaalu kui eesmärgid, mida teenib piiramatu meediavabadus.

Kohtu solvamise seadus lubab kohtul keelata üllitise avaldamise, tele- või raadiosaate eetrisse laskmise, kui on reaalne ja oluline risk, et meediakajastus sekkub õigusesse õiglasele kohtumenetlusele. Isegi kui kohtuistung on avalik, võib kohus keelata mõne publikatsiooni avaldamise või selle avaldamise edasi lükata või kohustada nimesid mitte avaldama.

Kohtunikud ja meedia teevad koostööd, et kõik osalised mõistaksid ühtviisi reegleid, mis tagavad ausa kohtumõistmise. Kohtunikud ja meediaorganisatsioonid on koostanud ühise juhendi kajastamispiirangutest kriminaalkohtutes. Sellise juhendi võiksid koostada ka Eesti kohtunikud ja meedia- ning ajakirjanike organisatsioonid, mis kindlasti süvendaks üksteisemõistmist.

Mandri-Euroopas ei seostata meediavabaduse piiranguid üksnes kohtumõistmise õiglusega. Siinses õigusruumis peetakse vajalikuks kaitsta süütuse presumptsiooni, inimväärikust ja eraelu meedia sekkumise eest. Sellist rõhuasetust saab seletada kohtueelse uurimise inkvisitsioonilise iseloomu, vandekohtu puudumise ning isiku au ja hea nime väärtustamisega.

Neist rõhuasetustest tingituna ei sattu konflikti üksnes meediavabadus ja õiglane kohtumõistmine, vaid eelkõige väljendusvabadus ja isikuõigused. Saksamaal ollakse veendunud, et kohtunikud ei lase end mõjutada kallutatud meediakajastusest, kuid tundlikud ollakse isikuõiguste suhtes.

Salastamissoov

Meie õigusemõistmise avalikkuse reegleid on enam mõjutanud Mandri-Euroopa riigid kui USA või üldõiguse riikide praktika. Küll ei saa õnnestunuks pidada aastatagust täiendust kriminaalmenetluse seadustikku, mis lubab kohtul kohustada menetlusosalisi ja teisi saalisviibijaid asja arutamisel teatavaks saanud asjaolu saladuses hoidma ka juhul, kui kohtuistung pole kuulutatud kinniseks.

Siin on seadusandja läinud salastamissooviga liialt kaugele, sest seaduse teksti järgi ei piirata saladuse hoidmise kestust kohtumenetluse ajaga. Küll võib õigusemõistmise huvides olla õigustatud, nagu see on Ühendkuningriigis, meediakajastuse edasilükkamine.

Vahet tuleb teha kohtuistungi avalikkuse ja kohtuotsuse avalikkuse vahel. Põhiseadus ütleb, et kohtuotsus kuulutatakse avalikult, välja arvatud juhud, kui alaealise, abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti.

Seega on kohtuotsuse salastamist õigustavate huvide loetelu piiratum kui kohtumõistmise kinniseks kuulutamise huvide loetelu. Osutan siingi inimõiguste kohtule, kelle arvates kohtuotsuse täielik salastamine on harva õigustatud. Küll võib jätta avalikustamata üksikuid kohtuotsuse osi.