Samost ja Sildam arutlesid presidendi rolli ja võimupiiride üle
Erinevalt president Kersti Kaljulaidi väidetust ei ole Eestis probleemi õigusriigiga, küll aga hakkab probleemiks kujunema presidendi soov oma võimupiire laiendada, ütles ajakirjanik Anvar Samost Vikerraadio saates "Samost ja Sildam". Teine saatejuht Toomas Sildam sõnas, et talle meeldib teada, milline on presidendi eetiline ja moraalne kompass ka Eesti sisepoliitika suhtes.
Samost meenutas, et kui peaminister Jüri Ratas käis möödunud esmaspäeval Kadriorus president Kersti Kaljulaidi juures, ütles president pärast seda kaht asja: esiteks, et rahandusminister Martin Helmel ei peaks lähtuvalt Elmar Vaheriga juhtunust olema kohta valitsuses.
"Ja teiseks ütles ta, viidates sellele, et õigusriik on ohus, et me teame loomulikult kõik, et see otsus on parlamendi ja valitsuse käes, sest Eesti on parlamentaarne vabariik. Loomulikult, nii ongi," rääkis Samost.
Ta lisas, et järgmisel päeval, 20. augusti kõnes tuli president selle teema juurde siiski tagasi ning kordas veel ja veel, et Eestis on mingi probleem õigusriigiga.
"No tegelikult ega ikka ei ole küll Eestis probleeme õigusriigiga. Tundub pigem, sarnaselt sellele, mida Mikk Salu paar päeva tagasi Eesti Ekspressis kirjutas, et meil hakkab varsti tekkima probleeme presidendi institutsiooniga, mitte küll niivõrd õigusriigiga, vaid sellega, kuidas loetakse Eesti Vabariigi põhiseadust ja selles kirja pandud institutsioonide võimupiire," lausus ta.
Samost ütles, et president Toomas Hendrik Ilves sai valdavalt aru sellest, millised on vabariigi presidendi võimupiirid ja pigem käitus põhiseaduse mõtet ja sõna järgides. President Kersti Kaljulaid on olnud ametis varsti kolm aastat ja liigub Samosti sõnul kasvavas tempos selles suunas, et saada teiseks Lennart Meriks, kes tegeles väga aktiivselt presidendi võimupiiride põhiseadusega vastuollu mineva laiendamisega.
Ta lisas, et toona olid ajad hoopis teistsugused, aga 25 aastaga on asjad paika loksunud ja meil ei ole ühtki põhjust, miks peaksime väljakujunenud institutsioonide omavahelised piirjooned kuhugi teise kohta sikutama.
Sildam märkis, et talle meeldib, kui ta teab, milline on presidendi eetiline ja moraalne kompass ka Eesti sisepoliitika suhtes. Ta lisas, et saab aru ka peaminister Jüri Ratase frustratsioonist, kui ta oli enda jaoks Helmede ja PPA peadirektori Elmar Vaheri probleemi lahendanud, Helmed olid vabandust palunud ja koalitsioon kokku jäänud.
"Ja pärast kõike seda tuleb vabariigi president ja tegelikult paneb peaministri küllaltki keerulisse olukorda, teatades, et presidendi arvates üks inimene ei sobi olema valitsuse liige," sõnas Sildam.
Tema sõnul ei ole Ratas kunagi varem näidanud üles nii kriitilist suhtumist presidendi suhtes, kui neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil TV3 ajakirjaniku küsimusele vastates.
Sildam tõi välja, et Ratase puudumine 20. augustil presidendi vastuvõtult roosiaias oli tähelepanuväärne ning jutt sellest, et peaminister otsustas selle õhtu koos perega veeta, ei mõjunud usutavalt.
Toimetaja: Karin Koppel