Tartu ülikooli majandusprofessor ja Eesti riigieelarvet hindava eelarvenõukogu esimees Raul Eamets ütles, et erasektoriga koostöö kõrval saaks riik neljarajalisi teid ehitada ka laenuraha abil. See viiks eelarve küll ajutiselt tasakaalust välja, kuid selleks puhuks saaks taotleda Euroopa Liidult erandit.

Erandi tingimuseks oleks Eametsa sõnul aga see, et riik saab teedesse pandud raha pikapeale tagasi.

"Siin sõltub väga palju sellest, milline on meie soov ja tahe ka Euroopa Liiduga läbirääkimisi pidada, omale erandeid taotleda. Laenu võtmist teede ehitamiseks kui üht alternatiivi kindlasti ei saa välistada," märkis ta.

Rahandusministeeriumist öeldi, et laenuvõtmise eranditest saaks rääkida struktuursete reformide puhul, kuid tee-ehitus ei lähe selle alla. Et küsida Euroopast erandit – laenu võttes eelarvega defitsiiti minna –, peaks täidetud olema neli tingimust: esiteks on erand lubatud kuni kolmeks aastaks ja poole protsendi ulatuses SKPst, majanduskasv peab olema negatiivne, puudujääk ei lähe üle kolme protsendi ja projektidel peab olema pikajaaline positiivne mõju eelarvele. Eesti neid tingimusi ei täida.

Samuti eelarvenõukogusse kuuluv Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik tõi Helme plaani osas välja kaks murekohta.

"On oht, et see võib meile oluliselt kallimaks osutuda. Ja teine oht on see, et kui majandus on niigi juba kiires kasvufaasis ja meil on raske ehitajaid leida, siis ilmselt täiendavad riigipoolsed rahasüstid võivad majanduse tasakaalu veelgi rohkem häirida," leidis Kaasik.

Eamets sõnul pole küsimusele, kas laenuvõtmine oleks riigile soodsam variant kui koostöö erasektoriga, ühest vastust.

"Siin on nii palju kompleksseid tingimusi, et täna öelda, et üks on kallim ja teine odavam – see on puhas spekulatsioon," ütles ta.

Eametsa sõnul tuleks arutada mõlemat varianti, need läbi arvutada ja teha selle põhjal otsus.