"Avaliku ja erasektori koostöö (PPP) abil on võimalik soovi korral juba lähiaastatel Eestis välja ehitada Tallinna-Pärnu, Tallinna-Tartu ja Tallinna-Narva maanteed täies ulatuses neljarealiseks ning samuti pakub see väga hea lahenduse Saaremaa silla kiireks teostamiseks," ütles Helme.

"Meie selge eesmärk on, et teed tuleb kiiresti valmis ehitada, aga see on keeruline, kui me tahaks seda ainult laenurahaga teha, sest meil on ees Euroopa reegel, mis ei luba valitsussektori laenukoormust kasvatada. See tähendab, et me peame kasutama meetodit, kus see laenukoormus jääb erasektori peale ja me pikema perioodi - 25-30 aastat - jooksul liisime seda teed, mis valmis on ehitatud. Ja liisingumakse vastu siis erapartner tagab sellele teele ligipääsetavuse," selgitas Helme neljapäeval ERR-ile.

Helme: PPP ei pruugi olla kallim

Küsimusele, et riigi jaoks peaks laenu võtmine olema odavam kui erafirmale, vastas Helme, et riigi korraldatud hanked kipuvad minema kallimaks, samuti teeb PPP projekti soodsamaks see, et erafirma kanda jäävad tee hoolduskulud.

"Laenuraha on siin kasutusel igal juhul, aga laenuraha võtab antud juhul erapartner. Samas on seda petlik vaadata ainult laenuraha hinna osas, sest üsna tavaline reegel on see, et kui riik ise ehitab, siis ta läheb eelarvega lõhki ja maksab pärast oluliselt rohkem. Pluss ta maksab hoolduse eest, mida laenuraha juures tavaliselt ei vaadata," rääkis rahandusminister.

"Aga PPP projekti puhul jääb ka hooldus erapartneri kaela ja see on selle algse hinna sees, nii et lõppkokkuvõttes kogu elutsükli jooksul ei ole see sugugi kindel, et riigipoolne laenuraha algse ehitamise puhul tuleb odavam välja," lisas ta.

Helme sõnul sõltub selliste suurte projektide puhul väga palju lepingutest ja nüanssidest lepingutes ning loomulikult ka raha hinnast turul. "Aga sellist reeglit ei ole, mis ütleb, et PPP on tingimata kallim," rõhutas ta.

PPP on vajalik EL-i reeglite täitmiseks

Ministri sõnul ei saa ka Eesti ise laenuraha oma eelarve kaudu kasutada, kuna see läheks vastuollu Euroopa Liidu reeglitega. "Laenuraha kaasamine eelarve kaudu on jälle teiste reeglitega väga rangelt piiratud. Me võime laenu võtta nii palju kui tahame - kasvõi 5-10 miljardit - , aga see seisab meil arvel, me sellega midagi teha ei saa, sest niipea, kui me selle eelarvesse paneme, siis ta ajab eelarve tasakaalu paigast ära. See on see reegel, mille taha me kinni jääme," tõdes Helme.

Rahandusminister külastas nädala algul Saksamaad ja Austriat, kus tutvus PPP võimaluste kasutamisega ning mille tulemusi ta hindas väga kasulikeks. Visiidi käigus kohtus ta mitmete suurfirmadega, millel on laialdasi kogemusi avaliku ja erasektori koostöö (averuse) projektide teostamisel, samuti Põhja-Rein-Vestfaali liidumaa rahandusministeeriumi esindajatega ning advokaadibürooga, mille üheks erialaks on PPP-projektide lepingute nõustamine tellija huvides, teatas ministeerium.

"Miks PPP-d kasutatakse, on see, et kui Eestil on madal laenukoormus, siis Euroopa Liidu reeglid on tehtud kõrge laenukoormusega riikide põhjal ja tehtud selle eesmärgiga, et laenukoormus kuidagi ei kasvaks. Ja sellest mööda minemiseks ongi PPP süsteem, mida väga paljud Euroopa riigid on kasutanud," rääkis Helme ERR-ile ja tõi näiteks Iirimaad, Ühendkuningriiki, Hollandit, Saksamaad, Austriat, Slovakkiat, Poolat.

"Enamikes riikides, kus neid on tehtud, on need väga hästi toiminud. Seal on paar väga olulist aspekti - üks on see, et see tehakse väga kiiresti, laenukoormus jääb erapartnerile ja hooldus jääb erapartnerile," ütles Helme. "Ja kuna on väga karmid trahvid eelarveraamidest väljakukkumiseks - erinevalt riigipoolsest ehitamisest, kus kallinemine on faktiliselt aktsepteeritud elu tõsiasi - siis PPP projektide puhul on kallinemine väga haruldane," märkis ta.

Maanteed ei muutu tasuliseks, sild küll

Küsimusele, kas PPP projektid tähendavad inimestele tasulisi maanteid, vastas Helme eitavalt. "Kindlasti mitte! See on üks osa sellest. Jah, on riike, mis kasutavad tasulisi teid, aga see ei ole kuidagi vajalik ega kohustuslik, ja sellisel juhul ei ole riigil üldse mingit makset, sellisel juhul ta on pigem nagu kontsessioonileping, kus nii-öelda tõkkepuu raha läheb erapartnerile ja otse ning riik ei maksa midagi. Aga meie puhul meil on teine skeem - riik maksab liisingumakset või kasutusrenti selle tee eest ja see tähendabki seda, et tõkkepuud ei ole," selgitas ta.

Seevastu Saaremaa silla ületamisel jääks tasu alles. "Saaremaa silla puhul on ju inimesed harjunud, et me maksame laevapileti eest, selles mõttes tuleks siis laevapileti asemel sillamaks. See peaks olema samas suurusjärgus ja Saaremaa silla puhul oleks klassikaline kontsessioonileping, mis on ka tegelikult PPP projekt. Seal oleks see tõkkepuu täitsa omal kohal ja selles mõttes ei muutuks midagi, sest ega ka praegu pole võimalik ülesõitu tasuta teha. Aga maanteede puhul ma välistan tõkkepuud," rõhutas ta.

Ajaraamidest rääkides ütles Helme, et plaani elluviimist saaks alustada oktoobris, kuna september kulub riigieelarve arutamisele. Riigikogu kevadise istungijärgu lõpuks võiks vajalik seadusandlik raamistik paigas olla.

Aas: Helme maanteelahendust tasub kaaluda

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul tasub kaaluda rahandusminister Martin Helme plaani kasutada neljarealiste maanteede väljaehitamisel avaliku ja erasektori koostööd.

"Rahandusministeerium annab riigieelarve läbirääkimistel ette võimalused, mil moel saame rahastada neljarajaliste maanteede väljaehitamist. Kui rahandusministril on seoses Saksamaa ja Austria visiidiga omalt poolt välja pakkuda uus lahendus, siis tasub seda kindlasti arutada ja kaaluda," ütles Aas BNS-ile.

Minister rääkis, et majandusministeerium valmistab ette järgneva kümne aasta riigiteede hoiukava, milles muuhulgas kavandatakse arendustegevused ja rahastuspõhimõtted kolme põhimaantee neljarealiseks ehitamiseks, samuti arvestatava kasutusega kruusateede muutmiseks tolmuvabaks aastaks 2030.

"Juhul, kui leiame mujalt raha 2+2 maanteede ehituseks, siis saame oluliselt kiiremini edasi liikuda ka kruusateede tolmuvabaks muutmisega," lisas Aas.