Samost ja Sildam: umbusaldusavaldus kindlustas valitsuse positsiooni
Ajakirjanikud Anvar Samost ja Toomas Sildam leidsid oma pühapäevases vestlussaates, et opositsiooni umbusaldusavaldus peaminister Jüri Ratasele ning sellega kaasnenud valitsuse toetajate meeleavaldus olid mõlemad piinlikud, kuid lõppkokkuvõttes tugevdas see koalitsiooni.
Lisaks olid saates "Samost ja Sildam" jutuks veel Euroopa kultuuripealinna selgumine, idee kasutada PPP-meetodit suurte maanteede neljarajaliseks ehitamisel, presidendi õigusnõuniku puudumine ning lõppeval nädalal avaldatud avaldatud Eesti SKT numbrid.
Rääkides reedel toimunud umbusaldusavaldusest, hindas Sildam veaks seda, et Reformierakond otsustas avaldada umbusaldust mitte EKRE ministritele, kelle suhtes on opositsioonil eelkõige etteheiteid, vaid peaministrile, kuna tema vastutab kogu valitsue eest. "Siis (kui umbusaldust oleks avaldatud EKRE ministritele - ERR) oleks saanud avada teravaid küsimusi riigikogus. Oleks olnud lootus, et vastaja läheb närvi ja ütlenud midagi, millest saaks edasi minna. Lisaks oleks jäänud uks lahti koostööks Ratasega," rääkis Sildam. "Nüüd aga peab Reformierakond õigustama, miks ta niisuguse umbusaldusavalduse korraldas," tõdes ta.
"Vaevalt, et keegi saab öelda, et opositsioon saavutas mingit edu või Jüri Ratas oleks midagi kaotanud," leidis ka Samost. Ta kritiseeris ka opositsiooni umbusaldusavalduse halva ettevalmistuse pärast, kuna paljud reedel riigikogus peaministrile esitatud küsimused olid tema hinnangul nõrgad ning väga mitu opositsioonisaadikut ka puudus istungilt. "Veel piinlikum kui koalitsiooni toetusmiiting riigikogu ees oli opositsioonisaadikute küsimused riigikogus," märkis Samost.
Samost tunnustas ka Ratase vastuseid opositsioonile, mis tema hinnangul olid märksa siiramad kui opositsioonisaadikute küsimused, kellest mitmed lugesid oma "piinlikult punnitatud küsimused" paberilt maha. "Jüri Ratas on täisprofessionaalne poliitik, üks parimaid, kes Eestis praegu on," leidis Samost
Igal juhul tsementeeris umbusaldusavaldus valitsuse positsiooni ja muutise veel vähem tõenäoliseks, et keegi võiks sellest koalitsioonist ära minna, resümeeris Sildam.
Tervitasid Helme teematõstatust PPP kasutamiseks
Saatejuhid tunnustasid rahandusminister Martin Helmet selle eest, et ta käis välja idee kasutada avaliku ja erasektori koostööd (public private partnership, PPP) suurte maanteede täies ulatuses neljarajaliseks ehitamisel, ehkki möönsid, et selle teostatavus oleneb täpsematest detailidest.
Kõik Eesti erakonnad on konsensusel, et suured teed tuleks ehitada neljarajaliseks, aga teame ka, et tegelikult pole selleks mingit sisulist tegevust aastaid toimunud, tõdes Samost. "Mina näen, et Martin Helme on demonstreerinud poliitilist tahet selle teemaga kiiresti edasi minna," lisas Samost. "Ma arvan, et kust poolt ka ei vaataks, ta käitub õigesti," leidis Samost.
Ta möönis samas, et idee suhtes on veel palju ebaselgust, eelkõige, kas see jääb kooskõlla Euroopa Liidu eelarvereeglitega.
Vajadusega teemat arutada nõustus ka Sildam.
Kultuuripealinna tiitel oleks Narvat rohkem aidanud
Samost ja Sildam tunnustasid Tartut Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna tiitli võitmise eest, kuid rõhutasid samas ka Narva edenemist linna arendamisel.
"Ei ole kahtlust, et Tartu saab sellega väga hästi hakkama, aga Narvale oleks see pakkunud arengutõuget," ütles Sildam. Ta lisas, et loodetavasti ei lase kultuuripealinna kampaaniatiim nüüd käsi rippu.
Samost lisas, et riik võiks jätkata Narva toetamist ning aidata korraldada seal mitmesuguseid muid asju ettevõtmisi, mis linna arengule ja kuvandile kasuks tulevad.
Toimetaja: Mait Ots