Veel mõnda aega tagasi võis Toompealt Stenbockist Ida-Viru kaarti kaedes paista järgmine pilt. Justkui iseenesest maakonna keskuseks hakanud Jõhvi on nitševoo koht - eestimeelne ja tsiviliseeritud. Teise kohalikud linnakesed aga vahest kahtlasemad. Sellised, kus harrastatakse bütsantslikku valitsemist ning võimuvertikaali.

Pärimus räägib, et kui tulevane president Toomas Hendrik Ilves vahetult pääle Eesti taasiseseisvumist esmakordselt maakonda kaema veeti, olevat teda siin avanenud pilt tõeliselt masendanud. Tagasiteel olla ta Eesti kaardile umbes Pada oru kanti vedanud joone. Ja öelnud: "Anname ära".

Vaat! Selliseid plaane õnneks kellelgi enam pole ja isegi äsjakuuldud nägemus võib tunduda hallutsinatsioonina. Pilt on enam kui veerandsajandiga saanud hoopis teine. Ja veendumaks selles tasub tulla näiteks kasvõi korraks Narva. Kõnnid põnevas linnas ringi, suhtled kohalikega, kaed ainukordseid vaatamisväärsusi, saad paljudes kohtades asjad isegi eesti keeles aetud.

Ja kui jõuad kuulsale Huntingtoni veetud tsivilisatsioonide piirile, näed, et see on hästi tähistatud. Muide, kunagi keegi isegi pakkus, et vahetult Narva jõe kaldal peakski olema mingi Samuel Huntingtonile rajatud monument. See siis kõneleks kivisse raiutuna, et "siin pool on läänemaailm ja sealpool... bütsants ning mongoli-tatarlased".

Aga sellist eraldi maatähist pole enam vaja. Piisab Narva-poolse klanitud jõepromenaadi võrdlemisest Ivangorodi omaga. Mõlemad ehitati Euroopa Liidu rahaga. Ivangorod sai selleks isegi rohkem, aga... Huntingtoni veetud piir peab ning kahel pool jõge pole teineteise peegelpildid, vaid kaks erinevat õde. Üks õde on ilus ning teine inetu elik käest lastud olemisega.

Ju pole ka Putinil aega mässata mingi oma tillukese piirilinna vuntsimisega. Venemaal ju ei ole piire. Russkij Mir võib olla kus iganes. Vähemalt on ta kindlasti seal, kus kummardatakse sõdureid-vabastajaid. Neidsamu, kes tänavu täpselt 80 aastat tagasi koos Hitleriga II maailmasõja alustasid.

Unustame korraks Narva ja tema eripärad. Kahtlemata on tegu ainsa päris-linna mõõtu andva paigaga Ida-Virumaal. Kindlasti pole seal teeneid kohalikul võimul või - hoidku jumal! - volikogul, mis siiani peab oma koosolekuid vene keeles. Kahtlemata on kõik hea ja positiivne, mis seal viimastel aegadel on toimunud ja on praegu toimumas, sündinud kohaliku võimu kiuste.

Nimetagem või Vaba Lava Narva keskuse teket, piirilinna muuseumi arengut, linna Euroopa kultuuripeallinnaks kandideerimist. Viimane andis juba iseenesest võimsa elaani, mis loodetavasti jääbki kohalike ning vähemkohalike aktivistide toel püsima.

Vaatame parem kummalist konkurssi, mis Ida-Virumaa keskuste vahel on tekkinud. Konkursi nimi võiks olla "Vaatame, kes on  tagumiku-kursil edukaim". Nagu eelpool sai mainitud, paistis justkui iseenesest maakonna keskuseks hakanud Jõhvi nitševoo välja. Nüüd tundub, et Jõhvi ongi liider. Aga liider on ta praegu just kiiruse poolest, millega ta sellesamuse kursi on võtnud.

Asi pole isegi selles, et kolm viimast vallajuhti pole olnud võimelised vist isegi püssitoru ees end nii palju kokku võtma, et Jõhvi nime õigesti hääldada. Aina kõlab nende suust mingi "Ihvi". Asi on selles, kuidas n-ö maakonnakeskus muutus esmalt ekspõllumajandusministri ning kitsekarjuse Martin Repinski juhtimisel lendavaks tsirkuseks. Nüüd vajub see tsirkus aga Edgar Savisaare endise nõuniku Max Kauri taktikepi all juba suisa sohu.

Selmet välja mõelda strateegilist plaani, kuidas aina kahanevate sissetulekute olukorras hakkama saada, korraldati näiteks Jõhvis kulukas rahvaküsitlus. Küsiti, kas Jõhvi peaks oma visiitkaardile taas kirjutama sõna "linn".

Teine praeguse Jõhvi kõige iseloomulikum sümbol on eelmainitud Martin Repinski poolt vahetult uhke Jõhvi kontserdimaja kõrval planeeritud songermaale käkerdatud siiliskulptuur. Kusjuures eelmine vallavanem käkerdas selle käki sinna ilma loata.

Kus on loo moraal?

Jõhvi taustal paistab isegi Kohtla-Järve juba enam-vähem normaalne välja. Näiteks sai see linn äsja Eesti ühe moodsama gümnaasiumi. Tegu on, muide, eesti kooliga, kus ei lollitata kedagi mingi n-ö 60/40 süsteemiga. Jõhvis sellist veel pole.

Kas Kohtla-Järvel sündis tore kool tänu valgustatud linnavalitsusele ja targale haridusministrile? Muidugi vastupidi! Vaid kohalike aktiivne vastupanu sundis neid selleks. Selles mõttes peaks ja võiks kodanike vastupanu üle Eesti lubamatule rumalusele ning käegalöömisele palju totaalsem olla.

Vabal maal ei valitse mingid aferistid ja parteibroilerid, vaid vabad kodanikud. Nii palju totaalsest sõjast.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.