Keskerakonnast, Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast (EKRE) ja Isamaast koosnev koalitsioon suutis reedel riigikogus peetud hääletusel välja tuua kõik oma saadikud, opositsiooni Reformierakonna ja Sotsiaaldmeokraatliku Erakonna 45 saadikust oli kohal ja hääletas peaministri vastu ainult 40, tõdes Krister Paris Eesti Päevalehest.

Paris meenutas, et umbusaldusavaldusel võib olla kaks eesmärki: valitsus kukutada või ka lihtsalt näidata oma rahulolematust ja mittenõustumist. Seekord heideti valitsusele ja eelkõige EKRE ministritele ette aga väga mitmeid asju ESM-i hääletust Europa Liidus, EKRE poliitikute sõnavõtte, politseijuht Elmar Vaheri vallandamiskatset, riigieelarve tasakaalust loobumist.

Opositsiooni käitumisest võis järeldada, et neil oli fookus paigast ära, tõdes saatejuht Mirko Ojakivi. "Tunti, et midagi peab tegema, aga ei teatud, mida," ütles ta. "Ma ei kujuta ette, mis sellega saavutatud. Kui oleme kuulnud, et poliitikute sõna on devalveerunud, siis nüüd hakkab ka tegu devalveeruma," leidis ta.

Parise hinnangul võis Reformierakonna algatatud umbusalduse mõte olla siiski oma toetajate kinnistamine ja kindla piiri tõmbamine enda ja Keskerakonna vahele.

Ojakivi tõdes, et Reformierakonna taktika võis häirida sotsiaaldemokraate.

Äripäeva ajakirjnaiku Aivar Hundimägi sõnul sai peaminister Ratas kriisiga väga hästi hakkakama ja võttis selle kiiresti maha.

PPP projektide mõtekuse määravad arvutused

Ajakirjanikud käsitlesid ka rahandusminister Martin Helme ideed, kasutada suurte teede neljarajaliseks ehitamiseks riigi ja eraettevõtete koostööd (niinimetatud PPP projekte) ning leidsid, et selle mõttekuse määravad ära kokkuelepete konkreetsed detailid.

Küll aga tunnustas Hundimägi Helmet teema uuesti lauale toomise eest, kuna see võimaldab alustada arutelusid. Teisalt avaldati aga kahtlust, ka Eesti PPP-projekte käivitades ja sellega EL-i reeglitest mööda minnes ei käitu rehepaplikult.

Lisaks räägiti saates ka valitsuse otsusest kärpida idapiiri väljaehitamise eelarvet ning selle juures tõdeti, et piiri konfiguratsiooni määrab ära see, mida sellega tahetakse saavutada.

Kommenteerides Postimehes avaldatud uringu tulemusi, kust selgus, et Eesti inimesed ei olegi väga tugevalt vastu välistööjõule, märkis Hundimägi, et valitsus on selle teema osas pea liiva alla peitnud ning ei taha sellega tegelda. Seetõttu on ettevõtjad leidnud uusi lahendusi, kasutades näiteks renditööjõudu. "Tegelikult need inimesed siin ja kui ma neist teaksime, siis saaks neid ka maksustada ja konrtollida. Isamaa ja EKRE eestvõttel oleme muutnud selle hirmutamise ja poliitilise punktivõtu teemaks," leidis Hundimägi. "Loomulikult on võõrtööjõu puhul riskid olemas, aga nende maandamiseks ongi vaja sellega tegelda ja nende saabumist kontrollida," tõdes Hundimägi.

Saates puudutati ka Tartu valimist Euroopa kultuuripealinnaks ning Kadri Simsoni kohtumist Euroopa Komisjoni uue presidendi Ursula von der Leyeniga.