"Tihti eeldavad noored, et asuvad autokooli õppima ning kaks kuud hiljem on juhiluba käes. Tegelikult on sõidueksami esimesel korral läbijate hulk vaid 47 protsenti. Pole ju kõige hullem ning võiks eeldada, et korduseksamile minnes õpitakse ja harjutatakse juurde ja teise eksami läbivusprotsent on juba kõrgem. Paraku pole see nii," märkis Vanamõisa mitmes maakonnalehes ilmunud arvamusloos.

Maanteeameti statistika järgi läbivad teist korda sõidueksamile minejatest selle vaid 37 protsenti, kolmandat korda minejatest vaid 33 protsenti.

Tänavu on 761 juhti läinud neljandale katsele ja 446 juhti käinud viiendal katsel.

Rekordihoidja on õpilane, kes ei sooritanud oma 46. sõidueksamit.

"Sariläbikukkujad ongi esimene suurem faktor eksamite pikkade ooteaegade tekkimisel," kirjutas Vanamõisa, kelle hinnangul pole see, kui juhtimisõiguse saamiseks läheb rohkem kui kolm sõidueksamit, enam normaalne.

"Ei ole mõtet käia raha ja aega raiskamas – kui viimasest sõidukorrast on pikem vahe sisse jäänud, on targem võtta selle raha eest paar täiendavat sõidutundi ja veenduda, et oled omalt poolt positiivseks soorituseks kõik teinud. Kui ei soorita, siis ära jää ootama," märkis Vanamõisa.

Vanamõisa sõnul ei tasu end lasta hirmutada juttudel, et eksamineerijad tahavad sõidueksami tegijaid läbi kukutada. "Vastupidi, võttes vastu kuus sõidueksamit päevas, ei ole midagi motivatsioonile halvavamalt mõjuvat kui mittesooritajad. Eksamite metoodika muutumise tõttu antakse praegusel ajal eksaminandile isegi varasemast rohkem võimalusi, ning kui just umblollusega hakkama ei saada, lastakse neil võimalusel siiski eksamiaeg täis sõita ja ka enda tugevusi näidata," kirjutas Vanamõisa.