Maanteeameti eksamiosakonna juhataja Tarmo Vanamõisa sõnul on eelmisest määrusest möödas juba kaheksa aastat ning see oli vaja üle vaadata. "Meid ümbritsev ühiskond on pidevas muutumises. Mis kunagi oli päevakajaline, ei pruugi enam täna olla," ütles ta ERR-ile.

Näiteks pandi ameti hinnangul siiani sõidueksamil liiga suurt kaalu sõiduvigade lugemisele. Uue määruse eelnõu järgi ei hakata enam üksikuid vigu kokku lugema, vaid hinnatakse sooritust tervikuna.

"Hindamine vajas muutmist vigadepõhisest lähenemisest kompetentsipõhiseks, kus tähtis ei ole kontrollida üksiku elemendi oskust, vaid kogu terviku hindamist ja liikluses hakkama saamist," märkis Vanamõisa.

Lisaks sõidusoorituse hindamisele muudetakse ka harjutusi, Vanamõisa sõnul muutuvad need igapäevasemaks. Näiteks kaotati harjutustes korduste arv (väljaarvatud kaherattalised sõidukid) ja hinnatakse sooritust ennast – kokku kolm harjutust kümne minuti jooksul. Muutusi on teisigi.

Uue määruse järgi algab sõidueksam sõiduki kontrollimisega, vastata tuleb kahele eksamineerija küsimusele ohutuskontrolli kohta. B-kategooria eksamil muutub kohustuslikuks piiratud alal tagasipööramine, samas kaotatakse harjutus "Sõidu alustamine tõusul".

Vanamõisa sõnul kontrollitakse sõidu alustamist tõusul harjutuse asemel ühe pädevusena liikluses, kui selleks on võimalus olemas.

Kõiki harjutusi määrusesse ei kirjutada, et ei tekiks ülereguleerimist. "Siin on vaja autokoolil oma õppekava koostamisel vaeva näha, et ära katta kõik need kompetentsid, mida on juhikandidaadil vaja teada ja osata. Õppima ei pea eksamiks, vaid õppima peab liiklema," ütles Vanamõisa.

A-kategooria ehk kaherattalise mootorsõiduki eksamile lisandub harjutus "Parkimiskohale lükkamine ja parkimiskohalt lahkumine".

Muudatusi tehakse ka teooriaeksamil. Üldised küsimused jaotuvad suvalises mahus, küll on aga määratud kindel arv liiklusohutusalaseid küsimusi. Üldise 30 küsimuse puhul lubatud teha kuni neli viga, liiklusohutust käsitlevas kümnes küsimuses on lubatud teha üks viga. "Üks viga on lubatud teha selles küsimuste jaotuses, kus reaalses liikluses võib keegi viga saada või hukkuda," täpsustas Vanamõisa.

Uue määruse järgi on igas küsimused vaid üks õige vastusevariant. Küsimustele vastamise aeg jääb samaks ja see on B-kategooria eksamil 30 minutit.

Muudatusena võib eksamile võib minna kohe pärast teooriaõppe läbimist autokoolis ning teoorieksameid võib korraldada ka mujal kui maanteeameti ruumides.

Määrus, mille eelnõu on käesoleval nädalal kooskõlastamisel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis, peaks jõustuma tuleva aasta 1. veebruaril.

Eesmärk: vähendada läbikukkujate arvu

Üks uutest nõuetest on see, et pärast kolmandat korda sõidueksamil läbikukkumist tuleb läbida autokoolis vähemalt kahe sõidutunni jagu õpet.

Nn sariläbikukkujate arvu vähendamise on maanteeamet juba mõnda aega tagasi välja kuulutanud. Septembri alguses avaldas Vanamõisa ise artikli, kus väitis, et riikliku sõidueksami pikkade järjekordade peamiseks põhjuseks on inimesed, kes kukuvad kordi ja kordi sõidueksamil läbi.

"Tihti eeldavad noored, et asuvad autokooli õppima ning kaks kuud hiljem on juhiluba käes. Tegelikult on sõidueksami esimesel korral läbijate hulk vaid 47 protsenti," märkis Vanamõisa mitmes maakonnalehes ilmunud arvamusloos.

Maanteeameti statistika järgi läbivad ka teist korda sõidueksamile minejatest selle vaid 37 protsenti, kolmandat korda minejatest vaid 33 protsenti.

Sõidueksamil läbikukkujate arvu vähendamine on kirjas ka riiklikus dokumendis, liiklusohutusprogrammis 2016–2025. Kui aastal 2014 oli sõidueksami esimesel korral läbinute protsent 58,5 siis aasta 2025 eesmärgiks on seatud 68 protsenti.

"Seatud eesmärk võib tunduda tänast ja viimaste aastate trendi vaadates ulmeline, aga sinna poole tuleb pürgida," nentis Vanamõisa ERR-ile, ja lisas, et pigem pole fookus sellel, et oleks esimesel korral vähem läbikukkujaid, vaid sellel, et inimesed esimesel korral eksami sooritaksid.

"Eesmärk on see, et liiklusesse ei lubataks ühtegi juhti, kelle juhtimisvõimekuse lünkade tõttu võib keegi viga saada või hukkuda," lausus ta.

Vanamõisa sõnul ei saa maanteeamet eksamiläbijate porotsendi tõstmiseks üksi midagi ära teha, sest täna on kogu vastutus õppe läbiviimise ja õppimise ees ikkagi autokoolil ja juhikandidaadil endal.

Arutletud on ka selle üle, kas kohustuslikud 30 tundi sõitu autokoolis pole mitte liiga vähe, kui maanteeamet ise on hinnanud, et enne sõidueksamile minemist peaks juht liikluses sõitma sada tundi.

Vanamõisa sõnul on 30 kohustuslikku sõidutundi absoluutne miinimum, et eksam edukalt sooritada ja iseseisvalt liiklusesse minna.

"Arvestades juhikandidaadi individuaalset arengut, siis rohkemate tundide vajaduse näeb ära autokooli õpetaja ning eksamile proovima tulla pole mõtet. Lisaks sellele on vaja sõita juhendajaga ja harjutada, kui kooli tundidest vajaka jääb," lausus Vanamõisa, kelle sõnul on kohustuslike sõidutundide arvu aluseks senine praktika ja teiste riikide kogemus.