Augusti keskpaigas kogunenud Eesti kuue kõrgkooli rektoreid koondavas rektorite nõukogus käidi välja kolm võimalust, kuidas õnnestuks kulusid vähendada: esiteks hoiaks kõrgkoolide raha kokku see, kui ei võetaks enam lisakohustusi; teiseks saaks vööd koomale tõmmata auditoorse töö mahtu vähendades ja osa töötajaid sundpuhkusele saates ning kolmandaks annaks kärpida regionaalse tegevuse kulu.

Kuigi kõrgkoolidel on riigiga kokkulepe, et rahastus kasvab igal aastal viis protsenti, pole see viimastel nii aastatel olnud. Selle asemel on kõrgkoolid Eesti Maaülikooli rektori Mait Klaasseni väitel pidanud juba mitu aastat leppima samale tasemele jäänud eelarvega, kuigi muu elu kallineb pidevalt, ning ta lisas, et sellise eelarvega ei saa enam nii kvaliteetset haridust pakkuda.

Siinjuures tuleb silmas pidada, et kõrgharidusrahastus ehk tegevustoetus katab igapäevase õppetöö ehk maksab kinni 2013. aastal jõustunud tasuta kõrghariduse, mis kehtib praeguseni.

Kuigi mõni rektor kaalub napi eelarve tõttu saata töötajaid palgata puhkusele, pole Tartu ülikool ideega nõus.

"Tartu ülikooli senat leidis, et rektorite nõukogu esialgne kavand ei ole ülikooli strateegilistes huvides, ning pakkus välja oma ettepanekud, mis rõhutasid kõrghariduse suurema rahastamise vajadust või alternatiivina õppetasu kehtestamise võimalust," selgitas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan Raul Eamets.

Praegu ootavad kõrgkoolid nagu teisedki avaliku sektori organisatsioonid rahandusministeeriumi prognoosi, et saada teada, kui paks või õhuke on riigi rahakott ning ülemäära optimistlikud ülikoolid pole.

Rektorite nõukogu kohtub uuesti 10. septembril, siis lepitakse ülikoolide ettepanekute alusel kokku edasises tegevuses.