41 protsenti võtaks kogunenud raha pensionifondist välja.

Kuuendikul ei ole seisukohta, mida teha teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmisel.

Uuringu kohaselt soovib 29 protsenti pensioni praegustest kogujatest raha süsteemist välja võtta ja jätkata iseseisvalt investeerimist. 11 protsenti kavatsevad investeerimist mitte jätkata ning kasutaks raha laenumaksete ja jooksvate kulude katteks.

EKsLi juhi Mart Jesse hinnangul näitab uuring, et inimestel on väga erinevad ootused kogumispensioni ümberkujundamise osas. "Kui pea pool rahvast kavatseb jätkata pensionivara investeerimist ja saab aru pensionikogumise möödapääsmatusest, siis teine pool kavatseb raha välja võtta. See näitab inimeste vähest usaldust kogumispensionite suhtes," ütles Jesse.

"Need hoiakud on välja kujunenud valitsuserakondade kommunikatsiooni ja meediamüra taustal. Inimeste tegelik käitumine sõltub sellest, millised on konkreetsed raha väljavõtmise tingimused," selgitas Jesse.

77 protsenti vastanuist, kes kavatsevad investeerimistegevuse lõpetada ja raha kogumispensionist välja võtta, ei osanud oma otsust põhjendada.

EKsL-i hinnangul on kogumispensioni süsteemi paindlikumaks muutmine vajalik, kuid sealt väljumisõigus peaks olema väga hoolikalt läbikaalutud ja lubatud vaid erandjuhtudel.

Juulis valminud uuringu "Kindlustatus ja hoiakud kindlustusteenustesse" veebipõhisele küsimustikule vastas 1015 inimest vanuses 18-64 eluaastat.

EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.