"Ma ei saa kuidagi nõustuda sellega, et seda (pensioni teise samba reformi - ERR) tehakse ülepeakaela ja kiiresti," rääkis Isamaa esimees. Tema sõnul ei olnud ka omaaegse teise samba ja kohustusliku pensionisüsteemi käivitamine piisavalt läbi mõeldud. "Täna tehakse seda kindlasti vastutustundlikult ja paraja tempoga," rõhutas Seeder, kelle hinnangul on praeguseks olemas teadmine sellest, kuidas ligi 20 aastat Eesti pensionisüsteem on toiminud.

Seeder: analüüsid on olemas

"Me teame millised on tootlused, millised on inimeste mured, kus on nõrgad kohad, me teame, et enamus inimesi ei ole rahul - nii need, kes koguvad teise sambasse kui ka need, kes on juba pensionieas ja saavad väljamakseid," rääkis Seeder. "Ja me teame ka, et need senised muudatused ei ole märkimisväärselt olukorda muutnud. Ja hetkel ei ole ka mitte ühtegi teist alternatiivset ettepanekut ei üheltki teiselt erakonnalt, ekspertidelt, Eesti Pangalt ega kelleltki teiselt, et kehtivat süsteemi olulisel määra muuta," lisas ta.

Isamaa liidri sõnul näitavad küsitlused ja uuringud, et inimesed ei hakka massiliselt raha välja võtma. "Ei juhtu nii, et kõik inimesed lähevad ja võtavad kogu oma raha (teisest sambast) välja, vaid ainult üks osa - hinnanguliselt räägitakse 25-30 protsendist," tõdes Seeder. "Selgelt enamus inimesi jäävad teise sambasse edasi ja käituvad väga tasakaalukalt ja konservatiivselt ning langetavad oma otsuse võib-olla kaugemas tulevikus. Aga võib-olla ka jäävad teise sambasse üldse edasi. Nii, et seda hirmu, et see tekitaks tohutu kaose ja see oleks katastroof pensionifondidele ja katastroof Eesti majandusele kõigi oma mõjudega - need on hirmujutud," leidis ta.

Lisaks saab Eesti toetuda ka teiste riikide kogemusele, rõhutas Seeder, viidates Suurbritanniale, kus loobuti analoogsel kujul pensionikindlustussüsteemidest ja mindi alternatiivsete lahenduste teed.

"Ja meil on olemas ka kogemus, kuidas me rakendasime tulumaksuvaba miinimumi 500 eurot - inimesed käitusid väga tasakaalukalt ja see ei ole enam uuring, vaid sadade tuhandete inimeste praktiline käitumine kõige lähemas minevikus ja Eestis. Ei mindud seda teed, et maksimaalselt kulutada oma raha ära ja siis aasta möödudes tuludeklaratsiooni täites jääda võlgu riigile ja hakata tagasi maksma. Vastupidi - 90 protsenti inimestest käitus hoopis teistpidi ja tuludeklaratsiooni täites aasta hiljem pidi riik neile inimestele tagasi maksma. Inimesed säästsid, käitusid ettevaatlikult ja konservatiivselt," rääkis Seeder.

"Nii, et ei ole mingit põhjust arvata, et see on katastroof ja käitutaks ülepeakaela, vaid vastupidi. Ma julgen öelda, et olukorras, kus pensionireformist on räägitud juba päris mitu aastat - enne valimisi me rääkisime pikalt, valimiste ajal, valimiste järgselt, kui sõlmiti koalitsioonileping ja see lisati valitsuse tööplaani. On väga vastutustundetu praegu hakata seda venitama veel aastateks ja panna nii fondid, pangad, inimesed olukorda, kus keegi täpselt ei tea - kas tuleb, millal tuleb, missugusel kujul tuleb. Nüüd on kõikide huvides ja väga vastutustundlik võimalikult kiiresti otsustada ära, võimalikult kiiresti luua selgus, et kõik osapooled teaksid, millised tingimused on ja mis tuleb," leidis Seeder.

Seeder: vastutustundetuid on igas olukorras

Seeder leidis ka, et vastutustundetuid inimesi, kes oma teise samba raha välja võtavad ja ebamõistlikult ära kulutavad, on, aga sellist käitumist esineb igasuguses olukorras.

"Igas ühiskonnas on mingi protsent selliseid inimesi ja nende puhul ei aita ei üks ega teine süsteem. Kui inimene on tõesti selline, et kui tal vaba raha tekkib ja ta esimesel võimaluse selle mõtlematult ära kulutab - joob maha, mängib kasiinos maha, läheb ja kulutab selle ühe korraga reisimiseks -, siis ta käitub ka tegelikult sellisel juhul, kui ta on pensionikindlustussüsteemi kaudu ennast ära kindlustanud ja hakkab tulevikus saama 20-30 eurot kuus pensionipäeval rohkem, siis ta kulutab selle kohe pensionipäeval ära ja see ei ole ikka jätkusuutlik lahendus," rääkis Seeder.

"Kogu ühiskonda orienteerida selle vähemuse järgi ei ole kindlasti mõistlik ja mõtekas. Enamus inimesi käituvad kindlasti oma rahaga vastutustundlikult, kui me anname neile vabaduse ja võimaluse otsustada, alternatiivselt tegutseda," tõdes ta.

Seeder viitas ka sellele, et teise samba reformi kriitikud räägivad inimeste vähesest finantskirjaoskusest, mis takistaks neil tulusalt väärtpaberitesse investeerida.

"Aga inimesed ei pea ainult väärtpaberitesse investeerima. Inimesed võivad ka kinnisvarasse investeerida ja muul moel oma tulevikku kindlustada. Jätame neile selle vabaduse ja inimesed kindlasti parimal moel otsustavad ja üldistatud kujul ühiskond tervikuna kasutab seda raha paremini," ütles Isamaa esimees.

Seeder: Eesti Pank vaikis aastaid

Vastates kaudselt Eesti Panga eelmise presidendi Ardo Hanssoni kriitikale, kelle ametiaeg hiljuti läbi sai, ütles Seeder, et keskpank hoidus aastaid pensionifondide teemal sõna võtmast.

"Mitte miski ei ole takistanud Eesti Pangal võtta jalad kõhu alt välja, teha erinevaid ekspertiise ja analüüse ka juba varem, kui see teema on olnud aktuaalne. Mitte miski ei ole takistanud aktiivselt sekkuda sellesse protsessi, mis meil on toimunud pea 20 aastat ja kus fondid ei ole pensionikindlustajate huvides Eestis toiminud, kus me oleme selle võrdlustabeli kõige lõpus võrreldes teiste riikidega, kus analoogsed süsteemid toimivad, jne jne," rääkis Isamaa liider. "Ei ole tulnud kõikide nende aastakümnete jooksul Eesti Pangalt initsiatiivi ja ei ole olnud muret, et see vajab põhjalikku muutmist."

"Selles kontekstis ei ole minul küll nüüd võimalik tõsiselt võtta seda appikarjet või etteheidet. Ja sama puudutab ka kõiki neid erinevaid fonde, kes ütlevad, et nüüd algab fonditootlus(e kasv), me kahekordistame fonditootlusi, me viime nüüd ka halduskulusid ja fondivalitsemise kulusid alla. Aga siiamaani ei ole seda tehtud," rääkis Seeder.

"Nii, et juba see näitab, kui vajalik on olnud praegu selle reformi tõstatamine ja mitte ainult teoreetiliselt ähvardusena, vaid praktikas, et me viime selle ellu, anname inimestele vaba valiku võimaluse, mis seab ka kõik reaalsesse turumajanduslikku seisu, et kliendid otsustavadki ise ja parimal moel, kuidas oma raha kasutada," rääkis ta.

Seeder: kas senised vabaturu pooldajad kardavad muutust?

Isamaa esimehe hinnangul näitab pensionireformi ümber vallandunud diskussioon pööret Eesti ühiskonna seniste vabaturu pooldajate mõtlemises. "See on isegi veel palju olulisem, kui see pensionireform, mis on väga suurte mõjudega ja viimaste aastate suurim reform üldse, vaieldamatult viimase kümne aasta suurim reform oma mõjult," leidis ta.

"Need ettevõtjad, ärimehed, poliitikud, kes Eesti riigi taasiseseisvumise järel rääkisid vabaturumajandusest, inimese enda otsustamisõigusest ja -vabadusest, et selle kaudu anda inimesele õigus otsustada ja vastutada, võimalus näidata initsiatiivi, usk sellesse, et vaba otsustusõigus, terve mõistus ja vabaturumajandus toimivad - need on pöördunud täiesti vastupidisele seisukohale," rääkis Seeder. "Just need samad finantsasutused, ärimehed, ettevõtjad, kes praegu aktiivselt tegutsevad reformi vastu, mis ei lõhu midagi, vaid loob täiendavaid võimalusi ja annab suurema vabaduse - nemad nüüd räägivad, et ainult läbi riikliku regulatsiooni, läbi riikliku sunni ja kohustuse on võimalik inimesi panna mõistlikult majandama ja oma raha kasutama."

"See on midagi uskumatut, kui suur pööre on toimunud teatud majanduseliidi ja ettevõtjate ja poliitikute, liberaalse maailmavaate kandjate hulgas, kes on täna täiesti vastupidisel seisukohal! Ma lausa imestan ja minu arvates see - mõeldes Eesti ühiskonna arengule pikemas perspektiivis, seadusloomele ja poliitika kujundamisele - on samavõrd oluline muudatus," rääkis Seeder.

"Oluline on märgata seda pööret - kas tõesti nende maailmavaade on muutunud või on tekkinud olukord, kus omal ajal, ühise vara ja ühiskondliku rikkuse ümberajagamisel oli üks seisukoht ja nüüd, kui see on ümber jagatud ja ka turud on jagatud ja stabiilsus saavutatud, siis me enam ei räägi vabadusest, vaid räägime väljakujunenud olukorra hoidmisest?" küsis Isamaa juht. "Et enam ei mõelda tulevasele arengule ja uutele põlvkondadele, et nendele peaks andma samasugused võimalused kui oli sellel põlvkonnal, kes täna on enda heaolu suhteliselt hästi kindlustanud."