"Valitsuserakonnad on jõudnud teise pensionisamba reformimise põhimõtetes kokkuleppele," ütles peaminister Jüri Ratas pärast valitsuskabineti nõupidamist.

Ta lisas, et kõige olulisema muudatusena toob reform kaasa senisest suurema valikuvabaduse pensioniotsuste tegemisel. "Inimesed saavad jätkata teise pensionisambasse kogumist nii, nagu nad on seda seni teinud. Samas on võimalik lõpetada maksete tegemine, kuid jätta kogutud raha pensionifondi alles. Kolmas võimalus on lõpetada maksete tegemine ja kogutud raha välja võtta," lausus Ratas.

Rahandusminister Martin Helme märkis, et nüüd saavad inimesed pensioniks raha koguma hakata endale sobival ajal ja ühtlasi sambast ka väljuda ja kogutud raha kasutusele võtta.

"Kui inimene on otsustanud teisest sambast raha välja võtta, siis tema saab sambaga uuesti liituda veel ühel korral. Kui vastne tööleasunu ehk ei mõtle veel pensioni peale ja pigem loobub teise sambasse kogumisest ning kulutab raha kuhugi mujale, siis 10 aastat hiljem võib tema arvamus juba teine olla," lisas ta.

Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et üks olulisemaid põhimõtteid on pensionireformi puhul see, et need, kes on seni teise sambasse investeerinud, saavad täpselt samal kujul jätkata, kuid kes soovivad oma investeeringuid ise hallata, saavad seda ise teha.

"Igal juhul tuleb meeles pidada, et need vahendid on tõesti mõeldud pensionipõlveks ja väga oluline on see, et pensioniraha ei kulutataks jooksvateks tegevusteks," sõnas ta.

Kiige sõnul ei ole praegu veel teada, kui paljud inimesed võiksid kasutada võimalust teisest sambast lahkuda, kuid uuringud on tegemisel ja eelnõu valmimise ajaks on kõik need andmed juba olemas.

Reformi jõustudes jäävad need, kes on juba teise sambaga liitunud, vaikimisi liitunuks ning need, kes alles sisenevad tööturule, liituvad teise sambaga vaikimisi. Küll aga tekib võimalus esitada pensionikeskusele või pangale avaldus, et teise pensionisambaga mitte liituda või sealt lahkuda. Teise samba sissemaksed saab peatada, jättes seni kogutud raha pensionifondi, kus seda edasi investeeritakse. Samuti saab sissemaksed peatada nii, et ka kogutud raha võetakse pensionifondist välja.

Neile, kes soovivad oma pensioniraha ise investeerida, tekib fondist lahkumisel võimalus teise samba raha isiklikule investeerimiskontole kanda.

Seni teise pensionisambasse kogutud raha makstakse kuni teatud piirini välja ühekorraga. Kui praegu on selle summana paika pandud 10 000 eurot, siis lõplik piirmäär otsustatakse valitsuskabineti 12. septembri nõupidamisel pärast rahandusministeeriumi täiendavat analüüsi.

Suuremate summade osas tehakse väljamakse kolmes osas. Väljamakselt tuleb tasuda tulumaks. Raha makstakse välja ühe aasta jooksul, pensionifondi osakute vahetamise kuupäevadel.

Teisest sambast lahkunutel tekib 10 aasta möödudes võimalus sambaga uuesti liituda. Uuesti liitunutel on peale 10-aastast kogumisperioodi võimalik taas raha välja võtta ja sambast veel korra välja astuda. Sellised inimesed saavad tulevikus pensioni üksnes esimesest sambast või kui nad on liitunud, siis ka kolmandast sambast. Teise sambaga nad rohkem liituda ei saa.

1982. aastal ja varem sündinud inimesed, kes alles nüüd vabatahtlikult liituvad teise sambaga, saavad esimest korda oma kogutud raha välja võtta 10 aasta möödumisel sambaga liitumisest.

Kui inimesel on teises sambas raha, siis pensioniikka jõudes on tema otsustada, kas võtta see raha välja eluaegse või tähtajalise pensioni kujul või ühe korraga.

Reform käivitub aastal 2020, mil avalduste esitamise tähtaeg maksete lõpetamiseks, nendega uuel aastal alustamiseks või ka raha väljavõtmiseks on 31. august. Alates 2021. aastast rakenduvad tavapärased avalduste esitamise tähtajad – 31. märts, 31. juuli ja 30. november.