Sel aastal on avaldatud mitu küsitlust, mis puudutavad valitsuse kava muuta teise pensionisambasse raha kogumine vabatahtlikuks.

Järeldan nende küsitluste tulemustest, et valitsuse pensionireformi vastased ehk praeguse süsteemi toetajad on plaanitavaid muudatusi näidanud liiga mustades värvides ja kuigi olin ka ise Isamaa valimislubaduse osas skeptiline, siis nüüdseks olen oma seisukohta muutnud ning arvamusel, et kavandatud muudatustest on rohkem kasu kui kahju.

ERRi uudistetoimetuse tellimusel mais Turu-uuringute AS-i tehtud küsitlusest selgus, et 43 protsenti neist, kes on liitunud teise sambaga, jätkaks raha kogumist teise sambasse. 31 protsenti kaaluks teisest sambast loobumist ning vaid 13 protsenti loobuksid kindlasti.

Eelmisel nädalal avalikustatud, kuid juulis Eesti Kindlustusseltside Liidu tellimusel tehtud Turu-uuringute AS-i läbiviidud uuringust selgus, et kohustusliku pensionikindlustuse vabatahtlikuks muutmisel jätkaks pensioni kogumist pensionifondis 44 protsenti praegustest liitunutest. 29 protsenti pensioni praegustest kogujatest plaanib raha süsteemist välja võtta ja jätkata iseseisvalt investeerimist. 11 protsenti kavatsevad investeerimist mitte jätkata ning kasutaks raha laenumaksete ja jooksvate kulude katteks.

Mõlemad uuringud on tehtud enne seda, kui valitsus avalikustas teise pensionisamba reformi põhimõtted. Minu jaoks on nende uuringute tulemustes aga kõige üllatavam teisest sambast loobujate väike osakaal.

Äripäeva börsitoimetus viis pärast valitsuse pensionisamba reformi põhimõtete avalikustamist 8000 investeerimishuvilise seas läbi samuti küsitluse, et kuidas nemad kavatsevad käituda. Sellele küsitlusele vastas üle 500 inimese, kellest 40 protsenti kavatses jätkata teise sambasse raha kogumist.

Kuigi Isamaa valimislubadus pole veel realiseerunud, siis on juba näha üks positiivne tulem. Tänu pensionidebatile on inimesed varasemast rohkem hakanud mõtlema oma tulevasele pensionile ja asunud kaaluma erinevaid variante vanaduspõlve kindlustamiseks.

Mina ise ei ole veel otsustanud, kuidas tulevikus käitun ehk kas jätkan kogumist teise sambasse või mitte. See sõltub väga mitmest tegurist. Mulle aga meeldib see, kui mul on vabadus seda otsust ühes või teises suunas langetada. Just see otsustusvabaduse tekitamine on valitsuse pensionisamba reformi kõige suurem pluss.

Loomulikult kaasneb vabadusega ka risk, et suur hulk inimesi ei hakka endale pensioniks sääste koguma ning seetõttu langeb järgmistele põlvkondadele liiga suur koorem nende vanaduspõlve eest hoolitsemisel. Eespool viidatud arvamusuuringud aga viitavad, et nende inimeste hulk ei ole sugugi nii suur nagu seda on pensionisamba vastased kartnud.

Pensionisamba klientidele loodav võimalus kogumine lõpetada võib aga olla ise juba väga tõhus abinõu pensionifondide pikaajaliste tootluste parandamiseks. Kuna tööturule sisenejatele on pensionifondidega liitumine kohustuslik ning kunagi liitunutel pole tagasiteed, siis toimub praegu konkurents ainult erinevate fondide vahel.

Pärast valitsuse plaanitavat pensionisamba reformi hakkavad aga fondid konkureerima hoopis teistsugustel alustel. Nad peavad veenma kliente, et nende kaudu investeerimise jätkamine on mõistlikum teistest alternatiividest, näiteks iseseisvast investeerimisest või üldse säästmisest loobumisest.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.