Neljapäeval otsustas valitsuskabinet kiita heaks teise pensionisamba reformi ettepanekud, mis võimaldab ka seni kogutud raha välja võtta. Rahandusministeeriumi tellimusel viiakse läbi ka uuring inimeste eeldatavast käitumisest, mille tulemused avaldatakse oktoobris. Seni ainsa pensioni teise samba reformi puudutava põhjaliku küsitluse viis ERR-i uudistetoimetuse tellimusel tänavu 2. kuni 15. maini läbi Turu-uuringute AS. Avaldame selle tulemused uuesti.

Uuringu põhijäreldus oli, et pensioni teise samba vabatahtlikuks muutmisel on rohkem toetajaid kui vastaseid. Neist, kes kasutaksid võimalust raha välja võtta, lubavad pooled kättesaadud raha iseseisvalt investeerida aktsiatesse või võlakirjadesse, kuid veerand kasutaks seda igapäevaste vajaduste katmiseks.

Pensioni teise samba vabatahtlikuks muutmist toetas 55 protsenti vastanutest (32 protsenti jah, 23 protsenti pigem jah), selle vastu oli 24 protsenti (12 protsenti ei, 12 protsenti pigem ei). Ülejäänud ei osanud oma seisukohta avaldada.

Toetus teise samba vabatahtlikuks muutmisele on ülekaalus kõigi erakondade toetajate seas. Kõige jõulisemalt toetavad seda EKRE (67 protsenti) ja Isamaa (60 protsenti) valijad. Kuid pooldajad on ülekaalus ka Reformierakonna (56 protsenti), Sotsiaaldemokraatliku erakonna (53 protsenti) ja Keskerakonna (51 protsenti) valijate seas. Eesti 200 toetajatest on teise samba vabatahtlikuks muutmise pooldajaid 45 ja vastu 34 protsenti.

Kui võtta aluseks vaid need vastajad, kes on juba liitunud teise pensionisambaga, on nende seas toetus selle vabatahtlikuks muutmisele kõrgem kui ühiskonnas tervikuna. 62 protsenti teise sambaga liitunutest peab selle vabatahtlikuks muutmist vajalikuks. Kolmanda pensionisambaga liitunutest toetab teise samba vabatahtlikuks muutmist 53 protsenti.

Kuidas aga inimesed käituksid, kui teine sammas muudetaks vabatahtlikuks?

43 protsenti neist, kes on liitunud teise sambaga, jätkaks raha kogumist teise sambasse. 44 protsenti kaaluks aga sellest loobumist või loobuks kindlasti. Siiski on kindlaid loobujaid vaid 13 protsenti ning 31 protsenti kaaluks seda võimalust.

Kui kindlatelt väljujatelt või selle sammu kaalujatelt küsida (võis pakkuda ka mitu varianti), mida nad oma teise sambasse kogunenud rahaga konkreetselt teeksid, lubab 47 protsenti investeerida seda iseseisvalt aktsiatesse või võlakirjadesse.

26 protsenti kasutaks raha igapäevaste vajaduste katmiseks, 20 protsenti vähendaks oma laenukoormust, üheksa protsenti läheks aga reisile.

Seitse protsenti kasutaks raha muudeks tegevusteks, mille seas mainiti enim kinnisvarasse investeerimist või elamistingimuste parandamist. Äramärkimist leidis ka laste toetamine, talupidamise arendamine ning üks vastaja lubas panna raha kõrvale "mustadeks päevadeks".

Iseseisvasse investeerimisvõimesse uskujate osakaal on suurem alla 35-aastaste, kõrgharidusega vastajate ja nende vastajate hulgas, kelle kuu keskmine sissetulek pereliikme kohta ületab 1000 eurot.

Kasinam on usk iseseisvasse investeerimisvõimesse muust rahvusest vastajate seas - kui eestlastest lubaks seda teha pooled kogumispensionist väljujatest, siis muust rahvusest vastajatest 38 protsenti. Muust rahvusest vastajad kasutaks kõige rohkem (39 protsenti) hoopis igapäevaste vajaduste rahuldamiseks.

Turu-uuringute AS viis ERR-i tellimusel omnibuss küsitluse läbi 2. kuni 15. maini. Sellele vastas 1010 inimest üle Eesti.