Eesti Panga endine president Ardo Hansson rääkis saates, et osa kavandatavatest muudatustest on väga loogilised, näiteks debatt selle üle, kas anda inimestele investeerimisfaasis rohkem valikuvõimalusi või rohkem vabadust kogutud raha kasutamisel, kui pensioniiga on juba kätte jõudnud.

"Aga see keskmine osa, kus sa oled 30-, 40-, 50-aastane, sul on mingi raha juba kogutud ja nüüd ütleme, et üks variant on kõik laiali tassida, siis ma arvan, et see on süsteemi lõhkumine ja võib selle süsteemi väga mitmel moel tasakaalust välja viia," lausus ta. "Ma arvan, et see on vandalism, sest ta lõhub kogu süsteemi loogikat."

Ettevõtja Indrek Neivelt tõi välja, et kui senisel moel jätkata, siis saab Eesti inimene, korjates pensioniks igas kuus samasuguse rahasumma nagu rootslane, pensionärina oma Rootsi eakaaslasest kolm korda vähem raha kätte.

"Iga kuu panevad mõlemad näiteks 10 või 20 eurot kõrvale, kes rohkem, kes vähem, aga pärast, kui hakatakse pensioni välja maksma, on erinevus kolm korda. See tuleb sellest, et meie tootlus on siiamaani olnud kaks protsenti või natuke rohkem, aga nemad suudavad kuue protsendiga investeerida. Ja pärast, kui minna pensionile, on meil pension indekseerimata ja neil indekseeritud. Kokkuvõttes tuleb erinevus kolm korda," sõnas ta.

Hanssoni sõnul on demagoogiline öelda, et raha põleb sammastes, sest keskmine fondide kasv on olnud siiski umbes 3,5 protsenti aastas, mida on keskmisest inflatsioonist veidi enam. Ta märkis, et minevikus ei ole Eesti fondidel läinud nii hästi kui paljudel teistel riikidel, kuid vahepeal on tulnud juurde konkurentsi ning ka investeerimisvõimalusi on avardatud ja süsteemi parandatud.

"Ma ei näe mingit põhjust, miks me ei saaks sarnaseid tulemusi kui rootslased või taanlased, et me oleksime kroonilised äpud, kes on võimetud raha teenima," lausus Hansson.

Hansson juhtis tähelepanu sellele, et kui lähiminevikku vaadata, siis on see teise samba suhtes ebaõiglane, sest sellesse perioodi jäi viimase 80 aasta suurim majanduskriis. Pensioniküsimust tuleb aga vaadata pikemas perspektiivis, võttes arvesse, et soodsad demograafilised trendid saavad läbi ja pensionäride ning tööinimeste suhtarv hakkab varem või hiljem üsna dramaatiliselt muutuma.

"Seepärast on vaja, et meil on siis mingi kogus säästetud, oleme me rahul tootlusega või mitte. Pinged tulevad väiksemad, kui meil on sel hetkel ka kogutud raha, mida välja maksta, mitte me ei pea sõltuma ainult jooksvatest laekumistest," põhjendas ta.

Neivelt leidis aga, et pikaajalisi demograafilisi prognoose on lihtne teha, kui tead, et immigratsioon on null, kuid tegelikkuses ei tea keegi, kui palju tuleb siia tööle inimesi mujalt Euroopa Liidust ning kui palju kasvab pensioniiga. Seega võib statistiliselt öelda, et ühe pensionäri kohta tuleb 1,3 töötajat, aga see ei pruugi tegelikult nii minna.

Lisaks ennustas Neivelt, et teisest sambast võtavad raha välja vähem kui pooled inimesed ning see ei mõjuta eriti Eesti majandust.

"Võiks teha mõjuanalüüsi, kui palju oleme kaotanud sellega, et meil on teine sammas olnud. Ilma oleks meil pensionid kõrgemad, meil oleks peaaegu neli miljardit raha siin, Eesti majanduses, see on 15 protsenti SKT-st. Meil oleks võib-olla kümnendiku võrra SKT suurem, kui see raha tiirleks siin," lausus ta.

Hansson aga ütles, et majanduses peaks liigset tsüklilisust vältima ning alati pole nii, et mida rohkem raha, seda parem. Eesti elas läbi väga hullu majandusbuumi, mida Rootsi pangad tagant kütsid ning siia voolas meeletu hulk raha, kuid see lõppes väga valusalt.

Praegust pensionireformi valmistatakse tema hinnangul ette kiirustades ja väga väikses grupis, kuid see puudutab kõiki inimesi.

"Ma väga kardan, et praegu kardinaalset otsust paari kuuga tehes ilma väga suure mõjuanalüüsita /..../ on praegu natuke kohvipaksult neid asju tehtud ja minnakse ehku peale ja see on hästi riskantne," lausus Hansson.