Majanduskasvu aeglustumine hakkab pidurdama ka hinnakasvu

Eesti tarbijahinnad kasvasid augustis aasta võrdluses 2,4 protsenti, teatas statistikaamet. Augustis mõjutasid tarbijahinnaindeksi muutust enim toit ja transport, kiiresti kallinesid teenused, mille taga on kiire palgakasv. Majanduskasvu aeglustumine mõjutab ka hinnakasvu, sest palgaralli hakkab pidurduma.
Tarbijahinnaindeksi muutus augustis võrreldes juuliga 0,7 protsenti.
2018. aasta augustiga võrreldes olid kaubad 1,8 protsenti ja teenused 3,3 protsenti kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta sama kuuga võrreldes langenud 0,5 protsenti ja vabalt kujunevad hinnad tõusnud 3,2 protsenti.
Eelmise aasta augustiga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit kõige enam toit ja mittealkohoolsed joogid, mis andsid kogutõusust üle 40 protsenti. Sellest omakorda poole moodustas 27 protsenti kallinenud köögivili.
Alkohoolsed joogid oli 5,8 protsenti odavamad, diislikütus 0,6 protsenti kallim ja bensiin 0,4 protsenti odavam.
Toidukaupadest on sama ajaga kõige enam kallinenud värske köögivili (41 protsenti), kartul (35 protsenti) ja riis (16 protsenti) ning odavnenud kanged piiritusjoogid (9,4 protsenti).
Juuliga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim transport. Augustiks ostetud lennukipiletid olid 26 protsenti kallimad kui juuliks ostetud piletid.
Indeksi muutusele avaldas suuremat mõju veel rõivaste hooaja soodusmüükide lõppemine ja üüri 5,7 protsenti kallinemine.
Konjunktuuriinstituut: ettevõtluse käekäigust sõltub ka eratarbimine
Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul kasvasid köögiviljahinnad augustis küll palju, ent kuna need on odavad, mõjutab ka väiksem hinnavahe statistikat palju.
"Eks köögivili on Eestis hästi odav. See 30 senti, 40 senti, ja kui siis hind tõuseb - näiteks kartul oli möödunud aastal 39 senti -, siis see tõus protsentuaalselt tundub väga suur," ütles Josing.
Teenuste hinnad on aga kerkinud palgasurve tulemusel.
"On väga palju sellist proovimist: tõstame hinnad üles, teeme hästi kõrged hinnad, siis vaatame, kas ostetakse. Ja pahatihti ei osteta. Seda on näha eriti toitlustuses või ka väiksemates sellistes kohvikutes. aga eks me ka näeme, et väga palju söögikohti läheb kinni," ütles Josing.
Selle aasta lõpuks hakkab majanduskasv järjest enam pidurduma, mis toob paramatult kaasa ka hinnakasvu aeglustumise.
"Me prognoosime, et inflatsioon peaks järgmisel aastal Eestis natuke väiksem olema, kui ta sel aastal tuleb. Praegu on olnud natuke eelmise buumi aegset eufooriat, et kõik tõuseb, kõik läheb kallimaks ja eks see tarbijat kohati võib ehmatada," ütles Josing.
Eratarbimise käitumine sõltub paljuski ettevõtluses toimuvast. Valdkonnad, Kõige kriitilisem on olukord tööstuses ja ehituses, teisalt aga teeninduses ja kaubanduses.
"Üldine makroloogika ütleb seda, et kui ettevõtjatel läheb halvemini, siis pikemas perspektiivis see mõjutab ka eratarbimist," tõdes Josing.
Eesti Pank: teenuste hinnakasvu veab palgaralli
Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai hindab hinnakasvu pigem vaoshoituks, mille taga on asjaolu, et mitmetes sektorites on palgakasv pidurdunud. Teenuste hinnakasvu taga on aga just sealne kiire palgatõus.
"Teenuste hinnakasv on praegu üsna arusaadavalt praegu üks peamisi komponente, mis hinnakasvu veab. Ka augustis, kui me jätame sideteenused kõrvale, kallinesid teenused keskeltläbi viis protsenti, ja selle põhjuseks saab ilmselgelt tuua kõige olulisemana palgakulude kasvu," ütles Kattai.
Palgakulude kasvu ootab lähiaastatel aga aeglustumine.
"Ühes sellega aeglustub ka teenuste hinnakasv, nii et kokkuvõttes ma ei julgeks ennustada lähiaastateks hinnakasvu kiirenemist praeguselt umbes 2,5 protsendi tasemelt," ütles Kattai.