Kaubad olid 2018. aasta maiga võrreldes 2,3 protsenti ja teenused 4,7 protsenti kallimad.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta maiga võrreldes tõusnud 4,1 protsenti ja vabalt kujunevad hinnad 2,9 protsenti.

2018. aasta maiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim eluase, mis andis kogutõusust üle veerandi. 70 protsenti sellest andsid elekter, soojusenergia ja küte, kus kodudesse jõudnud elekter oli kallinenud 6,3 protsenti ja tahkekütused 14,2 protsenti.

Ligi veerandi kogutõusust andsid toit ja mittealkohoolsed joogid, millest omakorda üle 80 protsenti andis aastataguse ajaga võrreldes 32 protsenti kallinenud köögivili.

Võrreldes 2018. aasta maiga oli bensiin 4,4 protsenti ja diislikütus 6,8 protsenti kallim.

Toidukaupadest on sama ajaga enim kallinenud värske köögivili (53 protsenti) ja kartul (46 protsenti) ning odavnenud värske puuvili ja munad (11 protsenti).

Aprilliga võrreldes oli mais tarbijahinnaindeksi suurim mõjutaja transport, kus maiks ostetud lennukipiletid olid 23 protsenti odavamad kui aprilliks ostetud piletid. Suuremat mõju indeksi muutusele avaldas veel majutusteenuste 16,5 protsenti sesoonne hinnatõus ning toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine, kus köögivili kallines kuuga 2,1 protsenti.

Eksperdid ususvad, et hinnatõus aasta teises pooles aeglustub

Eesti aastane inflatsioon ületab seega oluliselt euroala keskmist, mis on 1,2 protsenti. Nii rahandusministeerium kui Eesti Pank leiavad, et kiire hinnatõusu põhjuseks on hoogne majandus- ja palgakasv. Aasta teises pooles hinnatõus ilmselt aeglustub, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai tõdes, et mais kärises vahe Eesti ja euroala keskmise inflatsiooni vahel suureks, kuid lisas, et probleem on pigem euroala üle ootuste madalas inflatsioonis, mis jäi eesmärgiks seatud kahest protsendist kaugele.

"Eesti pisut üle kolme protsendi küündiv inflatsioon on üksnes pisut kõrgem sellest, mis ta võiks olla sellisel rahulikul majanduskasvu perioodil, ootaks sellisel puhul kuskil 2,5-protsendilist inflatsiooninumbrit. Kui mõtleme selle peale, mis praegu Eesti majanduses toimub - palgakulude kasv on sedavõrd kiire, ka esimese kvartali kohta statistikaamet teatas, et palgad kasvasid ca kaheksa protsenti - on selge, et see peab jõudma hindadesse," selgitas ta.

Kattai ennustab, et aasta teises pooles hinnatõus taltub ning jääb kuhugi kahe-kolme protsendi vahele.

"Inflatsioon sel aastal jääb kuhugi 2-3 protsendi vahele, see tähendab, et aasta teises pooles inflatsioonitempo aeglustub. Siin on mitmeid põhjusi. Ühest küljest palgakasv enam ei lükka inflatsiooni nii palju tagant nagu seni, teine põhjus selgelt saab olema energia hindades. Aasta esimeses pooles nii mootorikütuste kui elektri kallinemine on tõstnud Eesti inflatsiooni. Nende mõju kahaneb ette vaadates ning tuletame meelde sedagi, et valitsus on lubanud alandada alkoholi aktsiisi," lausus ta.

Ka rahandusministeeriumi analüütik Kristjan Pungas usub, et juba suvel hinnatõus pidurdub.

"Juunikuus tuleb Tallinna kütte hinnalangus, lisaks nafta hind on tuntavalt alanenud viimase nädalaga. Ka Eestis peaks hinnatõus aeglustuma 2-2,5 protsendi vahemikku suvel," sõnas ta.

Hinnaralli taltumist aasta teisel poolel ennustavad ka kommertspangad.