Suri Robert Mugabe
Zimbabwe president Emmerson Mnangagwa teatas reedel üle 30 aasta Aafrika riiki valitsenud eelmise presidendi Robert Mugabe surmast 95. eluaastal.
"Teatan ülima kurbusega Zimbabwe asutaja isa ja endise presidendi Robert Mugabe surmast," teatas president, avaldamata 37 aastat riiki valitsenud eksliidri surma üksikasju.
Mugabe oli tema sõnul "vabastusaja ikoon, panaafriklane, kes pühendas oma elu oma rahva vabanemisele ja võimestamisele".
Mugabe valitses Zimbabwet karmi käega üle 30 aasta - aastatel 1980-1987 oli ta riigi peaminister, 1987-2017 president.
2017. aastal viis sõjaväeline riigipööre ta võimult ja sealtpeale on ta viibinud koduarestis.
Mugabe oli autoritaarne valitseja, kes ei põrganud tagasi valimistulemuste võltsimisest ning oma poliitiliste vastaste hävitamise eest. Kokku peetakse teda vastutavaks kümnete tuhandete inimeste surma eest.
Mugabe võimuletuleku algusaastatel astus ta samme riigi mustanahalise enamuse tervishoiu ja hariduse parandamise nimel, kuid tema vastuoluline maareformi programm tõi kaasa riigi majandusliku kollapsi. Tema võimuloleku viimaseid aastaid saatis korruptsioon ja inimõiguste massiivne rikkumine.
Üle 30 aasta võimul
Varem Mugabele ustav Zimbabwe sõjavägi kukutas ta presidenditoolilt 2017. aasta novembris ning määras toonase asepresidendi Mnangagwa riigipeaks.
Mugabe hoidus pärast presidendiametist lahkumist tagaplaanile. Mullu novembris teatati, et ta ei suuda kehva tervise ja vanuse tõttu enam kõndida. Mnangagwa teatas selle aasta algul, et Mugabe on veetnud mitu kuud Singapuris ravil.
Endine sissiliider ja vabadusvõitleja Mugabe, kelles nähti esialgu Zimbabwes rassidevahelist leppimist pooldavat progressiivset jõudu, muutus oma pika valitsemisaja jooksul ajapikku diktaatorlike kalduvustega autoritaarseks liidriks, kes suutis viia Zimbabwe majanduskrahhini ja paariariigi seisundisse.
Praegu mäletatakse teda pigem despoodina, kes surus maha teisitimõtlejad ja laostas Zimbabwe majanduse, ehkki suures osas Aafrikast nähakse teda endiselt vabadusvõitluse kangelasena.
Mugabe sündis 17. veebruaril 1924 Hararest loodes asuvas Kutama misjonis katoliiklikus perekonnas. Teda on iseloomustatud kui omaette hoidvat õpihimulist last, kes käis ka karjas, nina raamatus. Kui puusepast isa perekonna maha jättis, keskendus 10-aastane Mugabe õpingutele ning sai juba 17-aastaselt kooliõpetajaks.
Lõuna-Aafrika Vabariigi Fort Hare ülikoolis kohtus marksistlikest ideedest innustatud Mugabe paljude hilisemate Aafrika rahvusliidritega. Ta töötas mõnd aega Ghanas õpetajana, naasis siis Rodeesiasse, kus ta 1964. aastal rahvusliku tegevuse eest kinni võeti ja 10 aastaks vangi pandi.
Vanglas jätkas ta õpinguid ning lõpetas kaugõppijana ülikooli kolmes valdkonnas.
Mugabe tuli võimule 1980. aasta valimiste tulemusena, kuna üha hoogustuv sissivõitlus ja majandussanktsioonid sundisid Rodeesia valitsuse läbirääkimistelaua taha. Mugabe oli asunud pärast vanglast vabanemist 1974. aastal juhtima iseseisvuse nimel peetava sissisõja ühte tiiba - Zimbabwe Aafrika Rahvusliitu (ZANU) ja selle relvajõude.
Tema võitluskaaslane - Zimbabwe Aafrika Rahvaliidu (ZAPU) liider Joshua Nkomo oli üks esimesi, kellele Mugabe võim saatuslikuks sai. Siseministriametit pidanud Nkomo vallandati 1982. aastal valitsusest, kuna tema Matabelelandi provintsi kantsist leiti relvahoidla.
Seejärel võttis Mugabel, kelle parteid toetas eeskätt Zimbabwe enamusrahvus šonad, sihikule Nkomo rahvuskaaslased ndebeled ning tema Põhja-Koreas väljaõppe saanud viies brigaad tappis Gukurahundi nime all tuntud kampaania käigus umbes 20 000 väidetavat teisitimõtlejat.
Rahvusvaheline paaria sai Mugabest alles kakskümmend aastat hiljem, kui ta hakkas valgetelt farmeritelt maad ära võtma. Ta käivitas 2000. aastal sageli vägivaldse maade ümberjaotamise programmi, mille eesotsas olid võimuerakonda ZANU-PF kuuluvad sõjaveteranid. Selle käigus aeti suurem osa Zimbabwe valgetest farmeritest oma maavaldustelt välja, et kõrvaldada koloniaalajastu ülekohus mustade suhtes, kel oli vähe maad.
Sel ajajärgul klammerdus Mugabe võimu külge üha laialdasema inimõiguste mahasurumise ja valimiste võltsimise abil.
Praegune president Mnangagwa püüab põllumajandusele tõsise hoobi andnud valgetelt maade konfiskeerimise poliitika tagasi keerata ja pakub vähestele allesjäänud farmeritele maad ja kindlust, et seda uuesti ei sundvõõrandata.
Uus valitsus on otsustanud anda valgetele farmeritele maad 99 aastaks rendile. Maaomandi küsimus on Zimbabwes tugeva poliitilise ja rassilise maiguga ülitundlik teema.
Valged moodustavad riigi 14 miljonist elanikust alla ühe protsendi, kuid Mugabe maahõiveni oli nende käes suurem osa parimast põllumaast.
Enne maahõivet Zimbabwes tegutsenud umbes 4500 valgest farmerist on järel mõnisada.
"Mugabe ei olnud üldse inimene"
Mugabet omal ajal hästi tundunud endine Briti välisminister Peter Carrington, kes vahendas Zimbabwele iseseisvuse toonud kõnelusi, ütles, et "Mugabe ei olnud üldse inimene".
"Temas oli midagi reptiililikku. Sa võisid ju imetleda tema oskusi ja intellekti, aga ta oli kohutavalt libe tüüp," sõnas Carrington.
Viimastel võimukümnenditel võttis Mugabe endale Lääne antagonisti rolli. Ta süüdistas sapistes kõnedes Zimbabwe allakäigus Lääne sanktsioone, justkui oleks need suunatud isiklikult tema ja ta hõimlaste, mitte riigi majanduse vastu.
"Kui inimesed ütlevad, et sa oled diktaator, siis sa tead, et seda tehakse peamiselt sinu mustamiseks ja alandamiseks ning sa ei pööra sellele eriti tähelepanu," räägib Mugabe ühes 2013. aasta dokumentaalfilmis.
Mugabe mantlipärijatest ja võimu üleminekust rääkimine oli aastakümneid sama hästi kui tabu, aga kui ta sai 90-aastaseks ja tema tervis silmnähtavalt halvenes, tuli ilmsiks vihane võimuvõitlus parteiladvikus.
Aastaid räägiti, et Mugabel on eesnäärmevähk, aga ametlikel teadetel käis ta Singapuris silmakaed ravimas.
Mugabe teine naine Grace, kes oli varem tema sekretär ja on oma mehest 41 aastat noorem ning kelles nähti tema võimalikku mantlipärijat, kiitles veel siis, kui Mugabe oli juba 80-aastane, et mees tõuseb enne koitu ja asub tööle.
"89 aastat on tühiasi," ütles Mugabe enne oma viimaseks jäänud ametiaja võitmist 2013. aastal.
Kord kuulutas Mugabe, et juhib riiki, kui saab saja-aastaseks ja paljud olidki veendunud, et enne surma ta ametist ei lahku.
"Tema peamine kinnisidee oli võim, isiklikust rikkusest ta ei hoolinud," ütles Mugabe biograaf Martin Meredith.
Mugabet jäävad leinama kaks poega ja tütar.
Allikas: ERR, BNS