Üle poolte relvade kasutamise juhtumitest, millele politsei reageerib, on seotud õhkrelvadega. Eriti muretseb politsei relvaga vehkivate alaealiste pärast, nagu juhtus mõni päev tagasi Kohtla-Järvel.

"Peale kaklust üks noormees tegi mitu lasku konflikti teise osapoole suunas, jooksis kõrvalolevasse hoovi, kust politsei ta leidis üles. Tal oli kaasas üks pneumopüstol, mida ta rahumeelselt meile ka välja andis," kirjeldas juhtumit Ida prefektuuri Narva patrullitalituse juht Aleksandr Urb.

4. septembril alustati kriminaalmenetlust seoses 16-aastase Narva koolipoisi poolt sotsiaalmeediasse üles pandud postitusega, milles võis aimata koolitulistamise ähvardust.

Viru ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Günter Koovit rääkis, et seda postitust lugenud lapsed teavitasid enda vanemaid, teavitasid kooli personali ja tänu sellele saigi politsei sellest teadlikuks.

"Postituses sisalduv teave osutas sellele, et poisil on soov toime panna ühes Narva koolis koolitulistamine," märkis Koovit.

Prokuratuur ei avalda, kas koolipoisi postitusel oli ka relv, kuid arvatavasti see pidi olema, sest muidu politsei nii kiirelt ei reageeriks.

Urbi sõnul on enamasti tegemist mängupüstolitega või õhkpüstolitega.

"Tihti on need väga sarnased pärisrelvadega. Lapsevanematel tuleb väga palju rääkida oma lastega ja selgitada, et ega need nalja(asja)d ei ole," lausus Urb.

Lisaks vanemliku kontrolli puudumisele on politsei hinnangul probleemiks õhkrelvade kättesaadavus. Neid saab vabalt interneti vahendusel soetada sümboolse rahasumma eest.