Politsei ei soovi õhkrelvade keelamist, küll aga nende paremat eristamist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Esmaspäeval algas Viru maakohtus protsess mehe üle, kes tappis inimese õhkrelvast. Kuna politseinikud ei tea väljakutsele sõites, milline relv neil vastas on, võib õhupüstoliga naljaviluks vehkimine lõppeda traagiliselt.

Esmaspäeva hommikul oli Viru maakohtu Narva kohtumajas istung Ruslan Repkin üle. Teda süüdistatakse erinevates kuritegudes, kuid raskeim neist puudutab teise inimese tapmist. Nimelt sisenes Ruslan ühel eelmise aasta detsembriööl Sillamäel Kajaka tänaval asuva maja korterisse ja lasi inimest vähemalt üheksa korda, misjärel jättis haavatu lihtsalt lebama. Kannatanu suri saadud vigastustesse, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Hirmuäratava juhtumi juures väärib eraldi märkimist relv, millega tegu toime pandi.

"Tapmine pandi toime õhkrelvaga, mis oli Hiina päritolu. Kuulidena kasutati tavalisi õhkrelvas kasutatavaid laskenooli ja pliikuule," selgitas Viru ringkonnaprokurör Jaanika Kõrgmaa.

"Kindlasti see ei ole tavapärane, sest õhkrelv ei ole selleks mõeldud. Täpselt nii nagu igasugune stardipüstol. Meie jaoks on see midagi erakorralist," tõdes Ida prefektuuri operatiivkeskuse juht Ivan Posledov.

Üks asi on see, et õhkrelvaga võib tappa inimest, aga võib-olla see polegi kõige üllatavam. Märkimist siiski väärib, et tulirelvadega äravahetamiseni sarnaseid õhupüstoleid võib igaüks soodsalt osta näiteks internetist või igast kaubanduskeskusest. Ja need on minev kaup.

Tallinnas Rocca al Mare keskuse Jahipauna kaupluses on õhkrelvi laias valikus ja üle 18-aastased võivad neid sealt vabalt osta. Kaupluse juhataja Juhan Hiis ütles, et päevas tunneb õhkrelvade vastu huvi kümmekond inimest.

"Kes tahab harjutada märgilaskmist - näiteks soovib endale kunagi osta tulirelva, siis ostab endale sarnase püstoli, et harjutada relva käsitlemist - või siis last õpetada näiteks relva käsitlema," rääkis ta.

Kui õhkrelvast tapmine on tõesti erakordne, sest relvade võimsus on tegelikult väike, siis politsei jaoks on nende lai levik ja sarnasus tulirelvadega tekitanud veel ühe tõsise probleemi. Näiteks sel aastal on politseid teavitatud relvaga seotud sündmustest 1100 korral. See teeb pea viis juhtumit päevas. Enim juhtumeid on Tallinnas ja Ida-Virumaal.

Näiteks Ida-Virumaal on viimase kahe nädala jooksul saanud politsei mitu teadet relvataolise esmega ähvardamise kohta. Selliste teadete ja üldise statistika hulgas on ka juhtumid päris relvadega. See tähendab, et politsei ei tea väljakutsele sõites kunagi, kas tegemist on tulirelvaga või selle koopiaga ja reageerib igale juhtumile täie jõuga.

"See on charlie kutse, alla viie minuti peame jõudma kohale ehk siis kõik need varustuselemendid, mis on mõeldud tulirelvaohu maandamiseks politseiniku jaoks, on ka rakendatud - kiivrid, kilbid, tulirelv," selgitas Posledov.

Kui arvestada ka maailmas kasvavat terrorismiohtu, siis politsei valmisolek peab olema kõrge ja kurvad tagajärjed on ühel hetkel peaaegu vältimatud. "Kord sellises juhtumis võib olla niimoodi, et politsei tegevus avaldab letaalselt mõju," märkis Posledov.

Paratamatult tekib küsimus, et kui relvajuhtumid on kasvav trend ja üsna tihti kasutatakse just laialt levinud õhkrelvi - päris püstolite koopiaid - siis kas õhkrelvade kättesaadavust tuleks kuidagi piirata või muud moodi reguleerida.

Kaitseliidu Tallinna maleva Männiku lasketiirus tegeleb laskespordiga igal aastal tuhandeid inimesi. Tiiru juhataja Aavo Pekri sõnul käitub iga sealne sportlane ja harrastaja õhkrelvaga samamoodi nagu tulirelvaga - see tähendab ohutust ennekõike. Politsei muret ta mõistab, kuid kättesaadavuse piiramine või ülereguleerimine ajaks asja korralike harrastajate jaoks keerulisemaks.

"Relv üksinda ju ei tee kellelegi halba. Ikkagi on inimene seal relva taga ja inimene on see faktor, mis peaks mõjuma seal kuidagi. Kööginoaga annab ka üheksa korda lüüa. Keegi ju ei tule selle mõtte peale, et keelame nüüd kööginugade kasutamise või ei müü neid poes," kommenteeris Pekri.

Seda politsei mõistab ega usugi, et ära keelamine toimiks. Küll aga võiks relvad olla paremini eristatavad.

"Kindlasti, mida meie sooviksime, et meil oleks lihtsam ära tuvastada, millega tegu on, aga mitte mingil moel me ei tahaks piirata neid kodanikke, kes täiesti ausalt soovivad tegeleda kas laskespordiga või airsoftiga," ütles Posledov.

See tähendaks näiteks õhkrelva eristamist värvi abil või juba kaugelt arusaadavat, teistsugust, iseloomulikku kuju.

Politsei jaoks tekitavad eraldi muret ka alaealiste käes olevad õhkrelvad. Siin paneb politsei lapsevanematele südamele, et seda asja tuleb kodus arutada.

"Räägiksid nendega ja kuidagi prooviksid neile peegeldada seda tõsidust, et see probleem on tõsine, et ta teaks täpselt piire, kust maalt ta tohib selle relvaga käia ja mängida," rääkis Posledov.

Pekri ütles, et relvadega ringikäimise juures on tõepoolest oluline see, mis kodust kaasa antakse.

"Mitte selles plaanis, et see relv tingimata halb on, aga nagu noagagi. Mina olen vanakooli mees, meie ajal oli kombeks, et lapsele kingiti nuga, et ta lõikaks sellega näppu, et ta teaks, et see on ohtlik, et see ei ole mänguasi. Relvaga ma ei soovita küll endale kellelgi viga teha, aga tegelikult see algus peaks tulema kodust," rääkis Pekri.

Relvaga seotud juhtumeid on palju

Möödunud aastal helistati hädaabinumbrile 1500 korral, et anda teada mingist relvaga seotud juhtumist. Kuus keskmiselt oli selliseid teateid 121. Tänavu esimese kaheksa kuuga on häirekeskus saanud 1000 teade. Ligi 85 protsenti nendest juhtumitest olid sellised, millega pidi tegelema politseipatrull.

Kõige enam laekub teateid siis, kui ilm on soojem. Nii sel kui ka eelmisel aastal laekus aasta esimestel kuudel alla 100 teate relvaga seotud intsidendist. Kevadel hakkas teadete hulk kasvama ja saavutas tipu suvekuudel.

Peamiselt saab häirekeskus teateid noarünnakutest või -ähvardustest. Need moodustavad ligi poole kõigist relvateadetest. Õhkrelv on kohe järgmine 16 protsendiga. Ligi kümnendik teadetest on aga seotud tulirelvaga.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: