Koalitsioon tegi hariduseelnõuga Reformierakonnale ninanipsu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi/ERR

Isamaa, Keskerakond ja EKRE esitasid riigikogu menetlusse Reformierakonna ühtse eestikeelse haridussüsteemi eelnõuga konkureeriva eelnõu, millega annavad valitsusele ülesandeks töötada välja Eesti keele arengukava aastateks 2021-2035.

Eelnõu "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eesti keele elujõu, arengu ja õppe tugevdamiseks." üle andnud Isamaa saadik Üllar Saaremäe sõnul näeb see eelnõu ette laiapõhjalist eesti keele arengukava koostamist, mida on oodanud nii valdkonna eksperdid kui ka riigikogu saadikud.

"See eelnõu käsitleb eesti keelt tervikuna alustades eesti keele rollist avalikus ruumis ja igapäevaelus ning lõpetades digivaldkonnaga. Vajame, et eesti keele arengukava hõlmaks kõiki haridusastmeid ning kõiki teadus- ja eluvaldkondi. Näeme ette ka eesti keele mitmekesisuse säilitamist, mis on oluline osa eestlaste identiteedist," ütles Saaremäe.

Kommenteerides eestikeelset haridust ütles Saaremäe, et Isamaa näeb selles eelnõus konkreetset ülesannet valitsusele. "Valitsuse ülesanne on töötada välja detailne kava ja plaan eestikeelse hariduse jaoks. Meie haridussüsteem peab tagama kõigile hea riigikeele oskuse," ütles Saaremäe.

Kultuuriminister: eestikeelsele koolile üleminek nõuaks 30 miljonit aastas

Kultuuriminister Tõnis Lukas (Isamaa) kirjutas oma Facebooki lehel, et eestikeelse kooli kehtestamine kõigil astmetel on võimalik maksimaalselt viie aastaga, eraldades vajalike kulude katmiseks vähemalt 30 miljonit lisaeurot aastas.

Must: Reformierakond soovib koguda vaid poliitilisi punkte

Keskerakonna fraktsiooni liikme Aadu Musta sõnul peavad keelepoliitikaga seotud eesmärgid olema pikemaajalisemad ja laiemad, kui ainuüksi haridussüsteemi eestikeelseks muutmine.

Eesti keele arengukava aastateks 2021-2035 seab Musta sõnul keelepoliitika arendamisel uusi sihte.

"Olulisele kohale tõstame eesti keele digiarenduse, et kindlustada selle elujõud digimaailmas. Luua nüüdisajastatud, kättesaadavaid ja mugavalt kasutatavaid sõnastikke, andmebaase, digitaalseid keelekorpuseid. Toetada eestikeelset haridust ja selle õpet alates alusharidusest, mis tagaks piisava keeleoskuse jätkata õpinguid järgmistel haridustasemetel ja elukestvas õppes. Tõhustada meetmeid eesti keele kasutamise suurendamiseks Ida-Virumaal ja palju muud," selgitas Must.

"Keelepoliitikas pole võimalik teha järske manöövreid, mida soovib riigikogu suurim opositsioonierakond, soovides, et eestikeelsele haridussüsteemile üleminek toimuks juba järgmisel aastal. Paraku pole üleöö võimalik leida nii vajalikke õppematerjale kui ka õpetajaid. On ilmselge, et Reformierakond, kes oli valitsuses pea 20 aastat ja ei liigutanud selle kohapealt lillegi, soovib nüüd koguda vaid poliitilisi punkte," sõnas Aadu Must.

Reformierakonna eelnõu seletuskirja järgi üleminek ühtsele eestikeelsele koolile algaks järgmise aasta esimesest septembrist, aga kestaks kuni üheksa aastat.

Ligi: õpetajate leidmine pole probleem

"Meie ei ole jäigalt midagi valitsusele ette kirjutanud. Me räägime ainult sellest, et valitsusel tuleb hakata üleminekut korraldama. Miinimumvariant on alates esimesest klassist. Sel juhul kukub ära ka see jutt puuduvatest õpetajatest, sest klassiõpetajad, kes esimestes klassides õpetavad, ei pea olema erialaõpetajad, vaid tavaliselt on nad universaalõpetajad, ja neid leiab kindlasti esimesse klassi üsna ruttu," kommenteeris Reformierakonna fraktsiooni liige Jürgen Ligi.

Teisipäeval jõuab riigikogu suurde saali Reformierakonna aprillikuus menetlusse antud eelnõu haridussüsteemi ühtseks ja eestikeelseks muutmiseks.

Valitsuserakondade EKRE ja Isamaa esindajad hoidusid enne oma paralleelse eelnõu menetlusse andmist ütlemast, kas nad Reformierakonna eelnõud toetaksid.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: