Mailis Reps haridusest: venekeelsed koolid ei kao
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps (KE) ütles veebisaates "Otse uudistemajast", et venekeelsete koolide sulgemine ei ole lahendus.
Saatejuht Indrek Kiisler küsis, mis vahe on aprillikuus Reformierakonna poolt riigikogu menetlusse antud haridussüsteemi ühtseks ja eestikeelseks muutmiseks mõeldud eelnõul ja sellel nädalal koalitsioonierakondade poolt esitatud eelnõul, misllega antakse valitsusele ülesandeks töötada välja Eesti keele arengukava aastateks 2021-2035.
Repsi sõnul on koalitsiooni eelnõu realistlik vaade venekeelsete õpilaste integreerimisele eesti keelsesse haridusse, aga Reformierakonna eesmärgid ei ole reaalsed. "Olgem nüüd realistlikud. 1. september 2020 tänane venekeelne kool oma õpetajaskonnaga ja tänase olukorraga lihtsalt hakkab justkui rääkima eesti keeles - see vist ei ole päris see lahendus, mida me Eesti ühiskonnas tahaksime," lausus Reps.
"Osad räägivad koolide sulgemisest. Meie räägime sellest, kuidas me päriselt suudaksime mitte-eestikeelset elanikkonda integreerida. Ma ei räägi nüüd mingist lõimumisest, vaid sellest, et nad reaalselt räägivadki vabalt eesti keelt," lausus Reps.
"See, et me sulgeme vene kooli - see küll ei ole lahendus. Sest kui meil ei ole õpetajaskonda, kui meil ei ole valmisolekut ja tuleb mingi vihaga poliitiline otsus, ma kardan, et see ei too kaasa soovitud tulemust," ütles Reps.
"Selleks oleme me algatanud juba teist aastat üleminekut nii, et me pakume võimaluse kõigile, kes sellega kaasa tulevad, et on kaks õpetajat. See Vene perekond teab, et õpetaja räägib temaga vene keeles, samal ajal toimub paralleelne töö eesti keeles. See on mudel, mida Euroopas kasutatakse," lisas Reps.
"Kas vene keelne kool kaob täielikult ära? Ei kao. Mingi osa Eestis venekeelset haridust kindlasti jääb. Kui suur osa, mis proportsioon, millisel valikul? Kas nad teevad seda põhisüsteemis, on see üksik, erandkool, on see kolm tükki mingis piirkonnas? Mingi osa kindlasti jääb. Alates sellest, et meil on erivajadusega lapsed, et on lapsevanemaid, kes ei ole sellega nõus. Kindlasti mingi osa jääb," kinnitas Reps.
Tallinna linnapea ja Keskerakonna aseesimees Mihhail Kõlvart ütles juuni alguses, et Keskerakonna otsus minna koalitsiooni EKRE ja Isamaaga oli tema jaoks keeruline, kuid see oli ainus võimalus säilitada venekeelne haridus Eestis.
"Selles koalitsioonis kuupäeva nagu 1. september 2020 lauale ei tulnud. See oli meie põhimõtteline tingimus. Küll aga me leppisime selles koalitsioonis kokku, et me astume väga konkreetseid samme, et kõik lapsed, kes loodetavasti juba kooli lähevad, oskavad eesti keelt," lausus Reps.
Repsi sõnul on lõppeesmärk anda lapsevanemale valik ja mitte sundida midagi peale.
"Ühel hetkel on väga tõenäoline see, et näiteks Tallinnas jääb üks või kaks päris venekeelset kooli, kus on intensiivne eesti keele õpe, aga ülejäänud on sellised mitmekeelsed koolid. Kui valmis on Eesti elanikkond selleks, seda me näeme," ütles Reps veel.
Enne valimisi lubas Keskerakond, et need õpetajad, kes õpetavad aineid eesti keeles venekeelsetes haridusasutustes, saavad 30 protsenti palgalisa. Reps kommenteeris, et ministeeriumi kalkulatsioonide järgi läheks see maksma 36,5 miljonit eurot, aga praegu ei ole seda võimalik ellu viia.
50 miljoni euro suurune kärbe riigieelarves juba 2020. aasta eelarves tähendabRepsi sõnul, et mõned pikalt oodatud ja ambitsioonikad kutseharidusvaldkonna investeeringud jäävad ära. Tõenäoliselt ka järgmisel aastal ei ole see võimalik.
Saates tuli juttu ka põhikooli lõpueksamite ärakaotamisest, riigieelarve kärbetest ja koalitsiooni koostööst. Saatejuht oli Indrek Kiisler.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi