Tõnis Lukas: see valitsus eestikeelsele koolile ülemineku ajas kokku ei lepi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tõnis Lukas
Tõnis Lukas Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Koalitsioonikõneluste lõpus, tänavu kevadel, paistis Tõnis Lukasele (Isamaa) esmalt haridusministri portfell. Ta loobus sellest, sest Keskerakonna vastuseis võttis võimuliidult üksmeele, et vene põhikoolid saaks viie aastaga viia eestikeelsele õppele. Kultuuriministrina usub Tõnis Lukas endiselt oma plaani, sest ei kahtle – eesti kool Eestis läheb üle eesti keelele niikuinii. Kuid Lukas teab, et konkreetse tärmini ütlemist praegune valitsus väldib.

Tegite 9. septembril Facebooki postituse, et meie vene koolides saaks viie aastaga minna üle eestikeelsele õppele, eraldades vajalike kulude katmiseks vähemalt 30 miljonit lisaeurot aastas. Üllatav.

Olen täiesti kindel, et kui võtta see eesmärgiks ja teha vajalikud rahalised eraldised, siis oleks üleminek [eestikeelsele haridusele] viie aasta jooksul võimalik.

Miks seda siis ei tehta?

Tegelikult saavad kõik aru, et see on võimalik, loomulik, tegelikult möödapääsmatu ja põhikool muutub eestikeelseks varem või hiljem. Pealegi, venekeelsele põhikoolile pole aineõpetajaid enam aastaid ette valmistatud, seega tiksub venekeelne põhikool niikuinii oma lõpu poole.

On poliitiline küsimus, kui kiiresti ja kui prioriteetselt seda tahetakse lahendada. Praegu on erakondade üldine teadmine, et asi tuleb ära teha tugevam kui 10 aastat tagasi.

Seda teadmist ei ole näha Keskerakonna, EKRE ja Isamaa eile esitatud riigikogu otsuse eelnõus "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eesti keele elujõu, arengu ja õppe tugevdamiseks".

Mina näen haridusministeeriumi pingutusi ja rahataotlusi selles suunas. Valitsuskabinetil on otsustada, kas teha prioriteetne rahaeraldus, mis minu hinnangul on minimaalselt 30 miljonit eurot aastas. Põhikulutused on seotud lisatasudega õpetajatele, kes suudavad eesti keeles õpetada ja oleksid valmis minema tööle teise piirkonda.

Praegu, kahjuks, sellist massiivset lisarahastamist ei paista. Esimene prioriteet on meil teaduse rahastamine, kaitsekulud, lisaks klatime eelmiste valitsuste auke...

Praeguse valitsuse ajal, oleme ausad, ei lööda maasse aastaarvu vaia, millal algab Eestis üleminek eestikeelsele koolile, alates lasteaedadest ja edasi põhikoolides. Sellist tärminit see valitsus paika ei pane.

Jah, ma arvan, et täpset aastat... Praegu, küllalt napilt pärast valimisi, ei suuda valitsus kokku leppida, sest erinevad erakonnad läksid [märtsikuistele parlamendivalimistele] erinevate suundadega ja Keskerakond tahab seda [eestikeelsele haridusele üleminekut] teha loomulikumal ja paindlikumal viisil, kui hirmutades konkreetsete tähtaegadega.

Kuid au peaministrile ja haridusministrile, et nad on valmis tegutsema selle nimel, mida näitavad ka rahaeraldised lasteaedadele eesti keele õpetajate saamiseks. Samuti on peaminister selgelt huvi tundnud, kui palju on vaja raha, et eesti keelele üle minna ka põhikoolis. Seda peetakse küllalt loomulikuks, aga taktikad on erinevad.

Kõrvalt vaadates tundub, et olnuks küllalt turvaline, kui ka koalitsiooniparteid hääletanuks täna riigikogus Reformierakonna ühelauselise ebamäärase algatuse poolt "teha valitsusele ettepanek korraldada Eesti alus- ja koolihariduse muutmine ühtseks ja eestikeelseks".

Aga miks peaks valitsuskoalitsioon nüüd hääletama Reformierakonna eelnõu poolt, kui minu sama radikaalseid, aga veel konkreetsemaid ettepanekuid koalitsioon kevadel ei toetanud?

Tähtaega ei soovitud [selles koalitsioonis] panna, see on üks kord juba läbi käidud. Nüüdki ei tahetud sisse lasta sellist partnerit Reformierakonna näol, kes küll räägib kaasa, aga ei vastuta millegi eest, sest need debatid on [praeguses koalitsioonis] sisemiselt juba läbi peetud.

Koalitsioonikõneluste ajal – milline oli teie ettepanek Eesti kooli üleminekuks eestikeelseks kooliks?

Minu ettepanek oli viie aastaga see üleminek ära teha. Aga valitsus peab tegema asju koos ja koosmeeles, paljudes asjades tuli teha kompromisse. Kõik saavad aru, et ükskord see [vene koolide üleminek eestikeelsele õppele] toimub niikuinii, selleks tuleb teha ettevalmistusi, mida tehakse vähem paraadlikult.

Kuidas see viieaastane üleminek teie arvates välja näeks?

Kõigepealt, kahe aasta jooksul toimuksid manöövrid – mobiliseeritakse õpetajad ja antakse täiendkoolitust õpetajatele, kes läheksid vene koolidesse õpetama. Kolmanda aasta alguses toimuks üleminek [eestikeelsele õppele] 1., 4. ja 7. klassis, järgmisel aastal liituksid 2., 5. ja 8. klass ning veel aasta edasi 3., 6. ja 9. klass. Üleminek olekski toimunud. Gümnaasiumis on see praeguseks omaks võetud, seal on jäänud vaid nn lõputööd.

Mis mulle aga praegu koalitsioonierakondade puhul meeldib, on see, et lepiti kokku eesti keele detailse arengukava koostamises [aastateks 2021-2035], mis oli vahepeal plaanist maha võetud ja mis on palju laiem kui ainult põhikooli üleminek eestikeelseks. Nii et koalitsioon vaatab keelepoliitikat väga tõsiselt ja mul on selle üle hea meel.

Milline oleks teile ideaalne eesti kool: kas nii, et alles jääks praegune olukord kahe paralleelse koolisüsteemiga, kuigi vene koolides toimuks eestikeelne õpe või koosõppiv kool, mida Tartu Ülikooli prorektor Aune Valk nimetab eesti kooli avamiseks?

Juba praegu õpib ligi kolmandik vene kodukeelega noortest eestikeelsetes koolides. See üleminek – vanemate ja laste endi valik – on olnud sujuv, mis kindlasti jätkub.

Igal pool ei ole eestikeelne kool võimeline võtma kõiki naaberkooli lapsi üle, jäädes eesti kooliks. Seepärast on protsess aeglane, aga ma ei pea ka õigeks, et paneme vägisi vene ja eesti lapsed segamini ning nimetame seda ühtseks eesti kooliks. Pigem viime eesti keele vene kooli kui toome vene keele eesti kooli.

See tähendab, et kaks paralleelset koolivõrku jääksid alles?

Õppekava on koolidel ka praegu üks, õppekeele mõttes on nad tulevikus üks, sest eesti keel on igal pool õppekeeleks. On täiesti selge, et piirkondades, kus vene lapsed on enamuses, jäävad nad ka koolides enamusse, kuid õpivad eesti keeles. Vägisi kokku panema kedagi ei hakata, kellestki ei tehta vägisi eestlast, küll aga õpivad nad tulevikus eesti keeles. See on paratamatu ja loomulik tulevik.

Kuivõrd on vene pered nendeks muudatusteks valmis?

Paljud on. Kõlab ju sedagi, et mõnikord ei ole eestikeelsed koolid valmis nii paljude vene noorte vastu võtmiseks. Seega on venekeelsed pered eestikeelseks õppeks rohkem valmis kui praeguste vene koolide õpetajad ja mõnede piirkondade poliitikud. Peame seda ära kasutama, et suhtumine on positiivne ja Eesti kool läheb üle eesti keelele niikuinii.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: