Sooline palgalõhe riigiasutustes oli mullu 8,5 protsenti ({{commentsTotal}})

Palgalõhe.
Palgalõhe. Autor/allikas: Euroopa Komisjon

Riigiasutustes oli mullu üldine sooline palgalõhe 8,5 protsenti ehk piltlikult, kui mees teenis kuus 1000 eurot bruto, siis naine samal ajal 915 eurot.

Avaliku teenistuse 2018. aastaaruandes kirjutatakse, et 2018. aastal oli riigi ameti- ja hallatavate riigiasutuste naispalgatöötajate keskmine brutokuupalk 8,5 protsenti väiksem kui meespalgatöötajatel.

"Üldine sooline palgalõhe aga ei arvesta seda, kas antud asutuses töötavad mehed ja naised erinevatel ametikohtadel. Kui keskmistes palkades on erinevus, võib see olla tingitud sellest, et ametikohad, kus antud asutuse mehed ja naised töötavad erinevad üksteisest vastutuse, keerukuse vm aspektide poolest."

Naisi juhtivatel positsioonidel vähem kui mehi

Aruandes vaadatakse, kuidas mehed ja naised on riigi ametiasutustes ja hallatavates riigiasutustes jaotunud erineva tasemega ametikohtade vahel. Selgub, et kõrgemal vastutustasandilt on meeste osatähtsus suurem tippjuhtide (sh kantslerid, asekantslerid) ning keskastmejuhtide seas (sh osakondade, funktsioonide juhid, organisatsiooni juhid). Naisi on rohkem esmatasandi juhtide ja ekspertide ning tippspetsialistide ja vanemspetsialistide seas. Seega on naisi juhtivamatel positsioonidel vähem kui mehi.

Võrreldes Eesti näitajaid Euroopa Liidu riikide ministeeriumide tippjuhtide soolise jaotusega, siis Eestis on valdavalt kantslerina ja asekantslerina tööl mehed ehk 77 protsenti  on ministeeriumide tippjuhtidest meessoost ning 23 protsenti naissoost. Samas Euroopa Liidus keskmiselt olid tippjuhtidena 63 protsenti mehed ning 37 protsenti naised.

Kui Euroopa Liidu enamikes riikides oli tippjuhtide seas rohkem mehi kui naisi, siis Sloveenias, Leedus ja Poolas oli vastupidi ehk ülekaalus olid naistippjuhid ning peaaegu võrdne oli see näitaja Rumeenias ja Kreekas.

Palgalõhe suurim alumisel ja ülemisel vastutustasandil

Lõhe meeste ja naiste keskmiste brutokuupalkade vahel oli suurim alumisel ja ülemisel vastutustasandil.

Kõige ülemisel tippjuhtide vastutustasandil teenivad mehed keskmiselt 10,8 protsenti  rohkem kui naised. Sooline palgalõhe on aga suurim assisteerivate tööde, tööliste, teenindajate ja oskustöötajate seas, kus mehed teenivad 14,9 protsenti rohkem. Samas on palgalõhe osaliselt mõjutatud sellest, et meestöötajatele maksti rohkem lisatasusid ületunnitöö, valveaja, ööaja ja riigipühal tehtava töö eest.

Kõige suuremas grupis, kus mehi ja naisi on kõige rohkem – spetsialistide, oskustöötajate seas oli palgalõhe 5,0 protsenti.

Eurostati andmetel oli 2017. aastal üldine sooline palgalõhe Eestis 25,6 protsenti, mis on üks Euroopa Liidu kõrgemaid näitajaid.

Toimetaja: Urmet Kook



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: