Kõige suurem oli palgalõhe mullu finants- ja kindlustustegevuses (32,2 protsenti), kõige väiksem aga veonduse ja laonduse tegevusalal (1,9 protsenti), selgub statistikaametist.

Palgalõhe vähenes kõige enam kutse-, teadus- ja tehnikategevuses – 6,3 protsenti. Mitmel tegevusalal palgalõhe aga suurenes, kõige rohkem muudes teenindavates tegevustes (sh organisatsioonide tegevus, kodutarvete parandus, iluteenindus).

Soolise palgalõhe arvutatamiseks lahutatakse meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmine brutotunnipalk. Saadud arv jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga ja tulemust väljendatakse protsentides. Soolise palgalõhe arvutamisel ei võeta arvesse ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid.

Statistikaamet teeb iga nelja aasta järel oktoobrikuu kohta statistikatöö "Töötasu struktuur", mille andmestik kajastab palgatöötajate arvu, struktuuri ja töötasu ametiala, tegevusala, vanuse, soo, lepingu liigi, täistööaja ja osalise tööaja ning hariduse järgi. Vahepealsetel aastatel kogutakse andmeid ainult mees- ja naistöötajate arvu, töötatud tundide ning töötasu kohta.

Statistikaameti ja Eurostati metoodikad soolise palgalõhe arvutamiseks erinevad. Eurostati avaldatud meeste ja naiste palgalõhes ei ole arvestatud alla kümne töötajaga ettevõtete ning asutuste näitajaid, samuti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalade töötajate tasusid.