Narva kaevanduses lükkub maa alla minek kolm aastat edasi ({{commentsTotal}})

Põlevkivi.
Põlevkivi. Autor/allikas: ERR

Kui varem oli Eesti Energial plaanis 2020. aastal Narva kaevanduses sulgeda maapealne kaevandus ja minna põlevkivi kaevandama maa alla, siis nurjunud hanke tõttu nihkub allmaakaevanduse avamine 2023. aastasse.

2017. aastal ütles toonane Eesti Energia juhatuse liige Andres Vainola energeetikakonverentsil, et ettevõte loodab 2020. aasta lõpus või 2021. aasta alguses esimest toodangut Narva allmaakaevandusest.

Need plaanid pidasid nii kaua vett, kui Eesti Energia väljakuulutatud hange allmaakombaini ostmiseks nurjus.

"Eelmine hange ei õnnestunud meil seetõttu, et oli vähene konkurents ja me ei olnud rahul selle hinnaga," ütles ERR-ile Eesti Energia arendusteenistuse projektidirektor Veljo Aleksandrov.

Praegu on ettevalmistamisel uus hange ning selle õnnestumisel peaks allmaakaevandamine Narva kaevanduses algama 2023. aastal.

"Praegu valmistame ette järjekordset hanget, selle menetlus võtab oma aja ja otsustamine, siis veel seadmete komplekteerimine, töösse saamine, võimsuse testimine. Projektiplaan näeb ette seda, et valmisolek allmaakaevandusest toota on 2023. aastal," ütles Aleksandrov.

Maa peal on liiga kallis

Allmaakaevanduse avamise nihkumine suurt hoopi ettevõtte plaanidele ei anna.

"Seni jätkub tootmine meil kahes tootmisüksuses – Narva kaevanduses on meil pealmaakaevandamine ja Estonia kaevanduses allmaakaevandamine. Me oleme ülemineku kavandanud nii, et see oleks võimalikult sujuv. Praeguste plaanide järgi (Narva kaevanduses) pealmaa katab mingi aeg ja siis tuleb allmaakombain peale. Üleminek on sujuv, ei ole nii, et üks lõpetab, teine alustab," selgitas Aleksandrov.

Allmaakaevanduse avamise põhjuseks on väiksemad kulud.

"Narva kaevanduses on põlevkivi kvaliteetne kiht nii sügaval, et pealmaakaevandusega läheks see lihtsalt liiga kulukaks. Mida lõuna poole liikuda, seda sügavamale see kiht läheb. Karjääri meetodil kaevandades kulud aina suurenevad. Ühel hetkel on mõistlik minna maa alla," selgitas Aleksandrov.

Aleksandrovi sõnul näitavad tänased arvutused, et kuigi kombaini näol on tegemist suure investeeringuga, saavutatakse sellega kokkuvõttes konkurentsivõimeline põlevkivi hind.

"Selge on see, et me otsime võimalusi, kuidas kaevandamise hinda hoida sellisena, et me pääseme turule oma energiatoodetega," märkis ta.

Kombainikompleks on võimeline aastas maa alt välja tooma kolm miljonit tonni põlevkivi. Kamberkaevandamise tehnoloogiaga, mida kasutatakse Estonia kaevanduses, võrreldes on kombainkaevandamine efektiivsem ning välja tuuakse rohkem põlevkivi.

Kamberkaevandamises jääb kaevandamata päris suur hulk põlevkivi, mis toestab maapinda. "Seal on põlevkivi kadu kuskil 25 kuni 30 protsenti. Narvas allmaakaevanduses saab olema kombaintehnoloogiaga kaevandades kadu viis kuni kümme protsenti," ütles Aleksandrov.

Kui palju kombain täpselt maksma läheb, ei tahtnud Aleksandrov enne hanget ennustada. Küll on aga tema sõnul pikemaks ajaks asjad korras kaevandamis- ja keskkonnalubadega ning Narva kaevanduses kaevandatakse veel paarkümmend aastat.

"Ma arvan, et kombainkaevandamine kestab meil (sealsete) varude lõpuni, mis on 2030ndate teine pool, 2040ndad, siis on Narva varu ammendatud," lausus Aleksandrov.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: