Sutter: 200 miljonit rafineerimistehasele on riigile mõistlik investeering ({{commentsTotal}})

Foto: Kuvatõmmis/ERR

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ütles "Esimeses stuudios", et tema põlevkivienergia kadumisse ei usu ning et investeeringud uutesse tehastesse tasuvad end tulevikus riigi jaoks ära.

Sutter ütles saatejuht Andres Kuuse küsimusele vastates, et tema hinnangul põlevkivil põhinev suurtootmine välja ei sure ning et Auvere jaama ehituse mõttekusele saab hinnangu anda paarikümne aasta pärast.

"See (Auvere jaama ehitus) oli varustuskindluse tõttu tehtud otsus valitsuse poolt. Täna on ilmselgelt vara öelda, kas see oli halb või hea otsus, seda võib hinnata 10–20 aasta pärast. Tegu on hübriidjaamaga, mis suudab elektrit toota ka biomassist ja isegi turbast. See jääb kolmeks inimpõlveks Eestile kasutada," märkis Sutter.

CO2 hinnakomponendi lisandumise ja põlevkivielektri konkurentsivõime kohta ütles Sutter, et CO2 maksu puhul tegu on turuga, mille käitumise muudavad etteenustamatuks poliitilised otsused.

"CO2 maks oli viis kuni seitse eurot tonni eest, täna on 27 eurot ja see tõus toimus poole aasta sees. Euroopa CO2 turu häda on see, et see on poliitiliselt mõjutatav. Poliitikud tulevad kokku, otsustavad, et iga aasta võetakse pakkumist natuke vähemaks, samas liidetakse sinna mõni uus tööstusharu, räägitud on lennuliiklusest. Kui see liidetakse sinna otsa, siis turuhind muutub," rääkis Sutter.

Samas on Euroopa Liidu kehtestatud meetmed muutnud ka Eesti Energia keskkonnasõbralikumaks, tunnistas Sutter.

"Meie puhul on see töötanud nii, et kui me eelmisel aastal emiteerisime kümme miljonit tonni CO2-te, mis on umbes pool Eesti aastasest emissioonist, siis tänavu prognoosi järgi ligi kaks korda vähem," märkis ta.

Euroopas kokkulepitu CO2 maksu on ära kasutamas Venemaa elektritootjad, kellel pole taolist kohustuslikku hinnakomponenti, mis näiteks põlevkivielektri tänasest omahinnast moodustab 60 protsenti.

"Me oleme hinnanud, et Vene elektriga teeniti Eestis mullu hõlptulu 100 miljonit. Kui me oleme siin piirkonnas kokkuleppinud turureeglid, siis kõik peaksid käituma nendesamade reeglite järgi," ütles Sutter.

Taastuvenergia eesmärgid juba peaaegu täidetud

Sutteri kinnitusel vastab Eesti Energia strateegia Eesti riigi kliimaeesmärkidele. Mullu moodustas taastuvenergia ettevõtte tootmisest 16 protsenti, mis on protsendipunkti võrra vähem, kui on ette nähtud Eesti eesmärkides aastaks 2020.

"Emotsionaalselt tahaks, et fossiilkütustega oleks kõik juba homme, aga tegelik elu on see, et umbes 80 protsenti maailma energiast tuleb fossiilsetest allikatest. Energia tarbimine kasvas mullu 2,3 protsenti. Taastuvvenergiasse investeeriti mullu rohkem kui kunagi varem, aga tarbimine kasvas rohkem," rääkis Sutter.

Sutteri sõnul ei ole neid tehnoloogiaid, mis meid nullemissioonini viivad, veel olemas. Tema eelkäija Sandor Liive pakkus ühe ideena välja neljanda põlve tuumareaktori.

"Nullemissiooni poole viivad meid tehnoloogiad, mida täna veel olemas pole ja selle 4. põlve reaktori võib panna sinna rubriiki. Kui ta tuleb ja on selline, nagu räägitud, siis jah, ta võiks olla üks allikaid, kust osa elektrit võiks tulla, aga me peame arvestama sellega, et Eesti ei ole kunagi tuumariik olnud. Me peame looma sõltumatu järelevalveorgani – täna selliseid inimesi ei ole, kes suudaks sellist rolli täita. Kogu regulatsioon tuleks luua ja isegi kui see reaktor tekib, siis enne 2030. aastat ei saa midagi sellist juhtuma," rääkis Sutter.

Põlevkiviõlile on turgu veel paar aastakümmet

Eesti Energial on lähiajal plaanis paar suuremat investeeringut põlevkiviõli konkurentsivõime kasvatamiseks – ehitatakse uue tehnoloogiaga õlitehas ning koostöös VKG-ga on kavas rajada eelrafineerimistehas.

Sutteri sõnul on analüütikutel konsensus, et aastateni 2035-2040 naftanõudlus kasvab. "See on see turg, kuhu meie investeering on suunatud. Kui vaadata nõudlust lähima paarikümne aasta jooksul ja kust see võiks tulla, siis me oleme päris konkurentsivõimelised oma tehnoloogiaga," ütles Sutter.

Eelrafineerimistehase puhul valmistutakse sõlmima eelprojekteerimislepingut. 30. septembril on projekti jaoks tähtis kuupäev, sest siis peaks valitsus otsustama, kas riik ikka toetab seda projekti.

"Tahame saada moderniseerimisfondist 200 miljonit ja seda riik peab kindlasti toetama, see on riigiabi. See hakkab parendama riigi eksporditulusid umbes 225 miljoniga, ja kui õlitööstus toodab aastas 120 miljonit maksutulu, siis on see riigile väga mõistlik investeering," ütles Sutter.

Praegune õlitootmine poleks tulevikusilma rafineerimiseta konkurentsivõimeline, märkis Sutter.

"Täna toodetakse umbes 1,2 miljonit tonni õli aasta, aga selle õli probleem on väävlisisaldus, ja kui me tahame olla ka tulevikus õlitootmisega konkurentsivõimelised, siis sellest väävlist me peame lahti saama. Kui me võtame väävli välja, siis me parandame oma konkurentsipositsiooni tuleviku jaoks," lausus Sutter, kelle sõnul jääb õli väävlisisaldus siis 0,1 protsendi juurde, mida saab nimetada "väga puhtaks kütuseks".

Toimetaja: Marko Tooming



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: