Eestis arvab 59 protsenti vastajatest, et kliimamuutus on "väga tõsine" probleem. Seda on küll 10 protsendipunkti võrra rohkem kui eelmisel küsitlusel 2017. aastal, kuid see jääb siiski alla Euroopa Liidu keskmisele, mis on 79 protsenti. Nende osakaal, kes peavad seda olulisimaks probleemiks, millega maailm silmitsi seisab, on suurenenud seitsme protsendipunkti võrra - 16 protsendini, aga see on endiselt madalam kui EL-i keskmine, mis on 23 protsenti.

Eesti elanikest peab maailma ees seisvatest probleemidest kõige tähtsamaks rahvusvahelist terrorismi 22 protsenti, relvastatud konflikte 18, vaesust, nälga ja joogivee puudumist 17 ning kliimamuutusi 16 protsenti.

Uuringu ülevaatest selgub, et kõige tõsisemaks probleemiks peavad kliimamuutusi Malta, Kreeka ja Hispaania elanikud, kõige madalamalt hindavad selle teema tõsidust aga Eesti ja Läti inimesed.

Eestis on ka Euroopa Liidu kõige madalam nende inimeste osakaal, kes nõustuvad, et kliimamuutustega võitlemine aitab kaasa innovatsioonile, mis muudab Euroopa ettevõtted konkurentsivõimelisemaks. Kui Euroopa Liidus keskmiselt nõustub sellise väitega 79 protsenti ning Küprosel ja Portugalis isegi 90 ja Iirimaal 88 protsenti, siis Eestis arvab sama ainult 56 protsenti. Eestis on ka EL-i kõige suurem osakaal - 29 protsenti - inimesi, kellel puudub selles küsimuses seisukoht.

Eesti on ka ainuke Euroopa Liidu riik, kus alla poole vastajatest - 48 protsenti - nõustus väitega, et fossiilkütuste impordi vähendamine võib suurendada energiajulgeolekut ja olla EL-ile majanduslikult kasulik. Euroopa Liidu keskmine oli 72 protsenti, kõrgeimad näitajad Portugalis, Iirimaal ja Itaalias, kus nii arvas 86-84 protsenti vastanutest. Ka selles küsimuses oli nende vastajate osakaal, kellel puudus seisukoht, kaugelt kõige suurem Eestis - 33 protsenti. Järgmistes riikides jäid "Ei tea" vastanute osakaalud 20 protsendi ümber, EL-i keskmine oli 13 protsenti.

Eesti oli koos Tšehhiga kahe viimase riigi hulgas küsimuses, kus inimestelt paluti nende hinnangut, kas Euroopa Liit saab kasu sellest, kui pakub oma uusi kliimasõbralikke tehnoloogiaid teistele riikidele. Kui Euroopa Liidus keskmiselt uskus 82 protsenti vastanutest, et EL-i ekspertiis toob kasu ka bloki enda majandusele ja kõrgeimad näitajad ulatusid Iirimaal ja Portugalis 89 protsendini, siis Tšehhis oli sama näitaja 65 ja Eestis 66 protsenti. Eestis oli taas ka suurim osakaal - 27 protsenti - neid, kelle puudus küsimuses oma seisukoht.

Küsimuses, kas puhtale energiale üleminekuks tuleks eraldada rohkem avalikku raha ja seda isegi siis, kui see tähendaks fossiilkütuse subsiidiumide vähendamist, oli Eestis kõige madalam nende osakaal - 27 protsenti -, kes olid sellega täielikult nõus. EL-i keskmine oli 44 protsenti ja mõnes riigis ulatus 70 protsendi ligi. Kui liita selle väitega tugevalt nõustujate osakaalule ka need, kes vastasid "pigem nõus", oli Eesti elanike toetus riigi raha kasutamisele rohe-energia toetuseks 74 protsenti, mis oli koos Läti, Tšehhi ja Bulgaariaga kõige madalam näitaja EL-is.

Eesti oli ka suure vahega Euroopa Liidu viimane küsimuses, kas kliimamuutuste kahjulike mõjudega kohanemisel võib olla EL-i kodanikele positiivne tagajärg. Kui EL-is keskmiselt usub seda 70 protsenti ning Iirimaal ja Maltal 88 ning Portugalis 87 protsenti, siis Eestis 39, Tšehhis 58 ja Bulgaarias 59 protsenti. Ka selles küsimuses oli nende osakaal, kellel seisukoht puudus, kõige suurem - 23 protsenti - Eestis.

Väga suur (89 protsenti) ning suhteliselt ühtlane üle kogu Euroopa Liidu on toetus sellele, valitsused peaksid toetama energiaefektiivsuse tõstmist. Sellise seisukohaga nõustub Euroopas täielikult 51 protsenti ja kaldub nõustuma 38 protsenti vastanutest. Täielikult nõustujate osakaal on väikseim Tšehhis - 33 protsenti - , millele järgnevad Eesti ja Soome 35 protsendiga. Eestis oli täielikult ja pigem nõustujate osakaal kokku 84 protsenti.

Eestis oli kõige madalam toetus ka väitele: "Me peaksime vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid miinimumini, kompenseerides allesjäänud heitkogused näiteks metsaalade suurendamise teel, et muuta EL-i majandus 2050. aatsaks kliimaneutraalseks." Sellega nõustus täielikult 38 ja kaldus nõustuma 47 protsenti, ehk kokku 85 protsenti, mis oli riikide arvestuses kõige madalam summa. EL-i keskmine oli 92 protsenti, Küprosel, Portugalis ja Maltal ulatus see isegi üle 96 protsendi.

Küsitlus viidi Eestis läbi 9. - 23. aprillini ning selle käigus tehti 999 intervjuud. Ka teistes EL-i riikides küsitleti aprillis umbes tuhandet inimest.

Selle tulemustega saab tutvuda siin.