"Välisilm": nii USA kui ka Taliban tahaks rahukõnelusi jätkata jõupositsioonilt ({{commentsTotal}})

Foto: Qatari Foreign Ministry/Reuters/Scanpix

USA ja Talibani rahukõneluste jätkumist tahavad mõlemad osapooled, samuti Afganistan, kuid kõik nad tahaksid läbirääkimisi jätkata jõupositsioonilt, vahendas "Välisilm".

Septembri esimesel nädalal jõudsid nii USA, kui ka Talibani esindajad ajakirjandusele teada anda, et lepe on sisuliselt olemas ning ootab ainult allkirju. Sellepärast pani suure osa maailmast jahmatama USA presidendi Donald Trumpi otsus rahukõnelused katkestada.

Oma otsust põhjendas Trump Talibani järjekordse terrorirünnakuga.

"Nad arvasid, et peavad tapma inimesi selleks, et saavutada natuke paremat läbirääkimispositsiooni. Kui nad seda tegid, tapsid nad 12 inimest, kellest üks juhtus olema suurepärane Ameerika sõdur. Tore noor mees Puerto Ricost, tema perekond on Puerto Ricost ja nii teha ei saa. Minuga sellised asjad läbi ei lähe. Seega on kõnelused surnud, vähemalt mis minusse puutub," rääkis USA president.

Trumpi käitumine siinkohal on mõistetavam kui Talibani enda tegevus. Teadsid ju nemadki juba mõne nädala eest, et lepe on suuremas osas valmis vaieldud ning allakirjutamist lükkavad edasi ainult mõned üksikud tehnilised täpsustused. Sellest hoolimata alustasid nad ulatuslikke rünnakuid, milliseid juba mõnda aega toimunud polnud.

Paljud poliitikavaatlejad on veendunud, et president Trumpil ongi õigus ning äärmuslased ei tahtnud muud, kui oma positsioone laua ääres parandada.

Ägedamad rünnakud vahetult enne rahuleppe allakirjutamist on vana taktika, kui meenutada kas või Punaarmee tegevust Eesti Vabadussõjas Tartu rahuläbirääkimiste viimases otsas.

Vaatlejad aga näevad ka Trumpi otsust läbirääkimised surnuks kuulutada mitte tüüpilise Trumpi kapriisina, vaid vastukäiguna Talibanile, eesmärgiga meelitada äärmusrühmitus rahuleppe lootuses vägivallast loobuma.

Oma pretensioonid on aga ka Afganistani valitsusel, kes peaks Afganistani valitsema, aga on millegipärast USA ja Talibani kõnelustelt kõrvale tõrjutud.

President Asraf Ghani tahaks 28. septembril presidendivalimisi pidada ja võita ning kogu segadus läbirääkimiste ümber ei sobi talle kuidagi. Seda enam, et tema uues valitsuses Talibani näha ei taha.

Nii tahab Ghani Talibanilt vaherahu ja USA-lt seda, et peetaks meeles, mis riigi üle õieti kõnelused käivad.

"Afganistani rahvas on juba öelnud, et läbirääkimistele piiranguid ei ole, aga rahu pole tingimusteta. Nüüd on läbirääkimised ilma vaherahuta võimatud," ütles Ghani.

Võib kokkuvõtlikult öelda, et läbirääkimiste jätkumist tahaksid kõik kolm, ent mõlemad osapooled tahaksid kõnelusi jätkata jõupositsioonilt. Jõupositsiooni tahab endale aga ka kõnelustel mitteosalev Afganistani valitsus Ashraf Ghani isikus.

Mitte kõik poliitikavaatlejad ei jaga aga optimismi, nagu oleks praegune jõunäitamine ainult üks episood rahukõneluste käigus. Leidub küllalt ka neid, kelle meelest õige aeg lepingu saavutamiseks lasti nüüd mööda, sest olukord pole enam see, mis Dohas läbirääkimistelaua taga.

Leidub teisi, kelle meelest võivad kõnelused küll jätkuda, aga kolm kõva kivi ei suuda niikuinii head jahu jahvatada.

Muutujaid on selles võrrandis veelgi, näiteks Venemaa, kes tahaks USA asemel ise Afganistani rahuinglit mängida, või India, kes tahaks sedasama, kellele aga untsuläinud kõnelused veel mitmel muulgi põhjusel kasulikud on.

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: