Kohalike loodusturismi ettevõtjate prognooside kohaselt toovad planeeritud matkad kanarbikunõmmele 6000 inimest. RMK andmetel käib Põhja-Kõrvemaa matkaradadel 50 000 külastajat aastas.

Kaitsevägi ei tulista kanarbikunõmmel, kuid nõmm hakkab kuuluma ohualasse, mis ümbritseb soomukite pardarelvade laskesektoreid. Siia laskmiste ajal inimesi ei lubata. Kohalikud pelgavad, et Kõrvemaa matkarajad on edaspidi suletud suure osa aastast.

"Tegelikult ei ole teada, kui tihti ohuala üldse suletud on. Alguses oli juttu 90 päevast aastas, aga nagu on mõista antud, et suletakse vastavalt vajadusele, nii palju kui tarvis," rääkis Aegviidu retkejuht Sven Luks.

Kaitseinvesteeringute keskuse juht Kusti Salm ütles, et nii tõesti võibki juhtuda.

"Täna on plaan 90 päeva; täna me võime öelda, et seda plaanis suurendada ei ole, aga samal ajal ma ei saa kogu maailma ajalugu ette ära lubada. Võimalik, et vabariigi valitsus tõesti julgeolekuolukorra olulisel halvenemisel vajab rohkem harjutusvälja kasutamist," rääkis Salm.

Kaitseministrile ja peaministrile saadetud pöördumises taotlevad kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks, kohalikke hõlmav seltsing Loodus, Inimene Ja Sõjavägi ning Eesti matkaliit, et Jussi järved ja kanarbikunõmm jääksid aastaringselt avatuks.

Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi ütles samuti, et parim lahendus oleks nõmme väljajätmine ohualast kui võimalik.

"Kõige olulisem on see, et me suudame kokku leppida reeglid, kuidas kasutada seda ala, kui see peaks minema kaitseväe kasutusse, et see ei muutuks mingil juhul täiesti suletud territooriumiks," märkis Kirtsi.

Plaanide järgi kehtestab valitsus ohualad veel käesoleval aastal.