Riik hakkab ukrainlastelt ja valgevenelastelt viisa eest riigilõivu nõudma ({{commentsTotal}})

Foto: Sergei Stepanov

Ukraina ja Valgevene kodanikud, kes pole aastaid pidanud pikaajalise Eesti viisa eest riigilõivu maksma, peavad seda kooskõlastamisel oleva eelnõu kohaselt taas tegema hakkama ning riik loodab sellel teel saada eelarvesse kaks miljonit lisaeurot.

Valitsus otsustas 2010. aastal vabastada Ukraina kodanikud kohustusest pikaajalise viisa taotluse eest riigilõivu tasuda ning Valgevene kodanike kohta tehti samasugune otsus 2011. aastal. Nüüd plaanib riik vabastuse kehtetuks tunnistada.

Välisministeeriumi meedianõunik Liisa Toots ütles ERR-ile, et valitsus tegi selle kohta põhimõttelise otsus riigi eelarvestrateegia aruteludel kevadel.

"Kuna alates 2017. aasta juunist on Euroopa Liitu (EL) sisenemine Ukraina biomeetriliste passide omanikele viisavaba ning tasuta pikaajaline viisa (liik D) väljastatakse enamikul juhtudel töötamise eesmärgil, ei ole Ukraina kodanikele riigilõivu erisuse tegemine enam põhjendatud," sõnas ta.

Toots märkis, et Ukraina jääb endiselt Ida-Euroopas Eestile oluliseks partneriks ning Eesti välispoliitika prioriteet on aidata igati kaasa Ukraina Euroopa Liiduga lõimumisele, sealhulgas suurendada isikute vaba liikumist ja majandusintegratsiooni.

"Eelnõu jõustumisel jätkub arengu-, haridus- ja teaduskoostöö ning põhjendatud vajadusel, näiteks humanitaarkaalutlustel on Ukraina kodanikel endiselt võimalus saada pikaajalise viisa taotlemisel riigilõivust vabastus," lausus Toots.

Ühtlasi kaotatakse eraldi eelnõuga 2011. aastal kehtestatud riigilõivu vabastus Valgevene pikaajalistelt viisadelt. Kuna tasuta pikaajaline viisa väljastatakse 90 protsendi ulatuses töötamise eesmärgil ja tegu pole näiteks humanitaarkaalutlustel antava soodustusega, pole eelisolukorra jätkumine ministeeriumi hinnangul vajalik.

"Sarnaselt Ukrainaga on Valgevene kodanikele endiselt võimalik teha vajadusel erandeid ning Eesti jätkab idapartnerluse igakülgset toetamist," lisas Toots.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on nii Ukraina kui ka Valgevene kodanike pikaajaliste viisade riigilõivu puudumine soodustanud eelkõige ärisidemeid ja kaubavahetust, võimaldanud süvendada koostööd ja lihtsustanud inimeste suhtlust.

"Teisest küljest on riigilõivu võtmisest loobumine mõneti põhjustanud Eesti ettevõtjate ebavõrdset kohtlemist ja toonud eelkõige kasu nendele, kes võtavad lühiajaliselt tööle just Ukraina kodanikke. Ettevõtted, kellel on vajadus või soov palgata töötajaid teistest riikidest väljaspool EL-i, on seeläbi olnud halvemal positsioonil. Selle tulemusena on suurenenud ettevõtjate surve riigile, et loobutaks riigilõivust pikaajalise viisa taotluse läbivaatamise eest ka muude kolmandate riikide kodanike puhul, mis ei ole aga pikemas perspektiivis riigi seisukohalt mõistlik," sedastab eelnõu seletuskiri.

Välisesindustes hakkavad riigilõivud olema suuremad kui Eestis

Lisaks neile riigilõivudele kasvavad ka tasud välisesindustes tehtavate toimingute eest nii, et esindustes maksavad toimingud 30 eurot rohkem riigilõivusummast, mida võetakse sama toimingu eest Eestis.

"Eelnõu on välja töötatud eelkõige katmaks kulusid, mis on seotud taotluste vastuvõtmise, väljastamise ja postiteenuste kasutamisega. Kehtestatakse riigilõiv dokumentide väljastamise eest Eesti välisesinduses või aukonsuli kaudu, mis siiamaani on olnud tasuta teenus," seisab eelnõus.

Lisaks kehtestatakse riigilõiv tagasipöördumistunnistuse, tagasipöördumise loa ja Euroopa tagasisaatmise reisidokumendi eest. Seletuskirja kohaselt on Eesti üks väheseid Euroopa riike, kes siiani neid dokumente tasuta väljastab.

Rahandusminister Martin Helme ütles neljapäeval ERR-ile riigilõivude kallinemisest rääkides, et välisministeeriumi arvutuste järgi suureneb riigieelarveline laekumine suurusjärgus kaks miljonit lisaks olemasolevale ja sellest nad tahaksid suurema osa saada enda eelarvesse.

Selle kohta, kas kasvada võivad ka autojuhi-, relvaloa, trahvide või muud sellised summad, ütles Helme, et seda ei ole arutatud ja keegi pole ka ettepanekut teinud.

"Prooviks ikka raha võtta välismaalastelt, mitte eestlastelt," lisas rahandusminister.

Toimetaja: Karin Koppel, Huko Aaspõllu



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: