Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni katsed Venemaaga suhteid parandada on pannud küsima, kas viis aastat Krimmi annekteerimisest on olnud unustamiseks piisav aeg, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Pariisis tegutseva Robert Schumani nime kandva mõttekoja Brüsseli büroo juht Eric Maurice ütles, et Pariisi ajendiks on rahvusvahelised vastasseisud ja kriisid.

"Macron ei räägi Putiniga selleks, et unustame kõik. Ta räägib Putiniga sellepärast, et ta usub, et me peame Venemaaga rääkima, sest kogu situatsioon on muutunud ja me ei saa olla selles globaalse valitsemise, relvastuskontrolli ja ohtude haldamise vaakumis," rääkis Maurice.

Tõsi, Prantsusmaa ei ole rääkinud sanktsioonide kaotamisest ega Ukraina unustamisest. Euroopa Liidu laua taga on Macronil nii vastaseid kui ka mõttekaaslasi.

"Näib, et Macron tegutses üksi, ilma Saksamaa või Suurbritannia otsese toetuseta. Aga Saksamaa on endiselt väga lähedane, eriti mis puudutab Minski protsessi ja Ukrainat, nad tegutsevad koos. Macron võib leida toetust riikidelt nagu Itaalia, Kreeka ja Kesk-Euroopa - Ungari, Tšehhi, Slovakkia," arvas Maurice.

Mõttekoja CEPS vanemanalüütik Steven Blockmans usub, et Euroopa Liidu ja Venemaa suhted hakkavad muutuma, aga pikkamööda ja see ei ole vana olukorra juurde tagasiminek, vaid nullist alustamine.

Viimaseks näiteks tõi ta Saksamaa, Prantsusmaa, Ukraina ja Venemaa Normandia formaadis kohtumise edasilükkumise.

"Kõik kolm selle loo osapoolt mängisid ennast üle. Venemaa tahtis kätte saada palju enam järeleandmisi kui võimalik oleks olnud. Zelenski tahtis üle mängida raadat. Ja Macron jooksis kohale kui rahu sobitaja ja lepitaja. Vaatame, kuhu see lähinädalatel välja jõuab, aga ma arvan, et pärast sellist ebaõnnestumist ei saa see olema lihtne ülesanne," rääkis Blockmans.