"On väga raske kujutada ette globaalsete kriiside lahendamist ilma Venemaa osaluseta või lahendust, kus Venemaa ei oleks aktiivne partner," rääkis Pekka Haavisto ajalehele Financial Times.

Haavisto leidis, et võimuvahetus Kiievis võiks anda võimaluse suhete lahtisulatamiseks, mis on madalseisus alates 2014. aastast, kui Venema annekteeris Krimmi, misjärel Euroopa Liidu riigid kehtestasid Moskvale sanktsioonid. "Nüüd on Kiievis uus juhtkond ja me võime mõelda, et see on uus võimalus," rääkis Haavisto. Ta avaldas lootust, et Ukraina uue presidendi Volodõmõr Zelenski ajal on võimalik seniseid "väga pingelisi" suhteid Kiievi ja Moskva vahel soojendada. "Kus iganes me näeme võimalust - nagu praegu, kus me näeme, et Kiievi ja Moskva seisukohad lähenevad mõnes küsimuses - me oleme valmis toetama ja aitama, kui saame midagi teha," rääkis Soome välisminister.

Euroopa Liidu praeguse eesistujariigi Soome algatus ei ole esimene, mis Euroopa riigid viimasel ajal on teinud. Prantsuse president Emmanuel Macron on olnud eriti proaktiivne tõdeb Financial Times, kuid meenutab samas, et selliseid algatusi vaadatakse skepsisega, seda eriti idapoolsetes liikmesriikides, kus leitakse, et Venemaa käitumine president Vladimir Putini võimu all ei muutu.

Haavisto kinnitas siiski, et Soome toetab Euroopa Liidu sanktsioone Venemaale, mille kehtimine on seotud Minski lepete elluviimisega ja reaalse edasiminekuga Ida-Ukraina konfliktis.

Soome välisminister leidis, et Brexiti ja USA presidendi Donald Trumpi sõnavõtud, milles ta on lubanud "Euroopa asjadest distantseeruda" tähendavad, et EL-i riigid peavad tegema rohkem, et hoida Euroopas stabiilsust. "See loob ruumi, milles Euroopa riigid peavad mõtlema, kuidas me saame tagada siin stabiilsuse ja mida me saame üheskoos teha," ütles Haavisto.

Financial Times meenutab Soome ja Venemaa aastakümneid kestnud erisuhteid ning märgib, et Soome ja Prantsusmaa koos Saksamaa toetusega algatasid selle, et Vene delegatsioon sai suvel Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees tagasi hääleõiguse. Soome riigijuhtidel on Venemaal parem maine kui teiste lääneriikide liidritel ning kahe riigi juhid kohtuvad regulaarselt, lisab leht. Nii käis Putin Soomes viimati alles tänavu augustis, kus ta kohtus Soome presidendi Sauli Niinistöga. Kohtumise tulemustest briifitud allikas rääkis Financial Timesile, et Niinistö oli seal rõhutanud vajadust suhteid Venemaaga edasi arendada.

"Brüssel hoib kinni oma liinist, et suhete soojenemist ei saa olla enne, kui toimub paranemine Ukrainas, aga kui vaadata riigipeade ja ministrite visiite (Venemaale - ERR), siis umbes 20 riiki nihkuvad tagasi kahepoolsete suhete arendamise suunas," lisas sama isik.

Haavisto rääkis lehele, et seisukohad Venemaa suhtes ei pruugigi EL-i pealinnades nii väga erinevad olla. Keegi ei leia, et suhted peaks paugupealt muutuma. Mõned on rohkem skeptilised, mõned optimistlikumad, ütles ta.