"Euroopa Liit võib kaotada kõik, kui ignoreerib tektoonilisi strateegilisi muutusi Euraasias," kirjutas Markus Ederer Euroopa Liidu välisteenistuse tippametnikele saadetud kirjas, mille sisu sai teatavaks ajalehele Financial Times. "Koostöö mitte ainult Hiinaga, aga ka Venemaaga on vajalik tingimus, et olla mängus ning kasutada tugevusi, mis meil on," lisatakse samas.

Ederer soovitab koostööd ilma kõrgetasemelise poliitilise osaluseta viies valdkonnas: Arktika, digitaalvaldkond, koostöö Euraasia majandusliiduga, regionaalse infrastruktuuri arendamine ning Põhjadimensiooni raames koos EL-i mittekuuluvate Norra ja Islandiga, et tegeleda tõhusalt konkreetsete tehnilise taseme küsimustega. Selle eesmärk oleks luua "raamistik mõttevahetusteks Euroopa Liidu kauase huvi valdkondades" ning see peaks hõlmama Euroopa Komisjoni ametnikke ja ettevõtluse esindajaid.

"Koondatud ideed keskenudvad valdkondadele, mis kui jäetakse meie konkurentidele, oleks kõige kahjulikum EL-i huvidele: digitaalvaldkond, raud- ja maateetransport, tollid ja standardid", öeldakse kirjas. Samas lisatakse ka, et 5G tehnoloogiate alal võiks Euroopa ettevõtete nagu Nokia ja Ericsson olla Venemaal võimalusi.

Kirja kajastanud Financial Times tõdeb, et selline algatus pälvib tõenäoliselt tugevat vastuseisu Balti riikidelt ja Poolalt ning tõstatab laiemalt küsimuse, kuidas jätkata suhtlemist Venemaaga, millele Euroopa Liit pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal kehtestas sanktsioonid ning millega on katkestanud kõrgetasemelised kontaktid.

Üks Venemaa suhtes kriitiline diplomaat ütles ajalehele, et osa EL-i liikmeid on liiga varmad Moskvaga suhteid taastama, arvestades, et Venemaa ei ole oluliselt oma käitumist muutnud. "See on väga kahetsusväärne. Nad pööravad tõesti iga kivi ümber, et leida võimalusi suuremaks koostööks," tõdes diplomaat.

Financial Times viitab Soome ja Prantsusmaa soovile parandada Venemaaga suhteid pärast seda, kui Moskva ja Kiiev vahetasid eelmisel nädalal vange,

Ederer märgib oma kirjas, et Venemaa on huvitatud mõttevahetusest Euroopa Liiduga "privaatsuse teemal digitaalses maailmas". Saadiku memos öeldakse, et Vene võimud sooviks rohkem teada EL-i regulatsioonidest suurandmete liigutamisel, kuna "nad tunnevad, et neil on selles valdkonnas õiguslik puudujääk". Dokumandis rõhutatakse Venemaa huvi Euroopa ettevõtete toodangu vastu, näiteks moodsate rongide osas, kus Alstom ja Siemens konkureerivad Hiina ettevõtetega. Ederer viitas ka võimalustele koostööks Arktikas, kus Vene ettevõtted Novatek ja Rosatom ootavad suuri investeeringuid sadamavõimsuste, laevanduse, LNG-terminalide arendamiseks.

Paet: Euroopa Liit ei tohiks Venemaal lasta end lõhestada

Endine välisminister Urmas Paet rõhutas pühapäeval ERR-ile saadetud lühikommentaaris, et Venemaa käitumine ei ole Euroopa Liidu sanktsioonide kaotamiseks vajalikul määral muutunud ning kutsus hoidma EL-i ühtsust.

Alljärgnevalt avaldab ERR Paeti kommentaari:

"Euroopa Liit huvitab Venemaad eelkõige kaubanduspartnerina. Ma ei usu aga, et Venemaa muudaks lähitulevikus oma poliitikat Ukrainas nii palju, et koostöö Euroopaga võiks süveneda.

Majanduslikud huvid ei tohi olla põhjus, mille varjus Euroopa pigistab silma kinni Venemaa-poolse rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste rikkumiste ees.

Venemaa-vastased sanktsioonid on seni õnnestunud näide EL-i riikide ühtse poliitika kohta. Kõik EL-i riigid on olnud üksmeelsed sanktsioonide järgimises ja säilitamises, et mõjutada Venemaad rahvusvahelise õiguse rikkumist lõpetama.

Euroopa riikide juhtidel tuleb ajada aga praegusest ühtsemat ja selgemat Venemaa-poliitikat.

Halvim võimalik variant on see, et Putin suhtleb eraldi EL-i riikide juhtidega ja mõistab, et ühtset poliitikat enam ei ole, et kõik riigid tahavad erinevaid asju. Ei saa lasta tekkida olukorral, kus EL võiks jaguneda erinevatesse leeridesse seoses Venemaa-küsimustega."

Reinsalu: diplomaadid peavad lähtuma poliitilistest kokkulepetest

Välisminister Urmas Reinsalu tõdes oma kommentaaris EL-i Moskva-esinduse juhi optimismi Venemaa suunal ja rõhutas samas, et selleks pole alust seni, kuni Venemaa käitumise tõttu ei ole jõustunud Minski lepped.

Allolevalt Reinsalu kommentaar täismahus:

"Ma ei võta seisukohta Markus Edereri väidetava kirja teksti osas, kuna ta on teadaolevalt keeldunud seda kommenteerimast. Küll aga olen tähelepanelikult jälginud tema märkimisväärselt optimistlikke avaldusi EL ja Venemaa suhete arendamise kohta tema Moskvas tööle asumise järel. Nii näiteks tegi ta intervjuus TASS-le avalduse, milles nimetas Venemaa naasmist Euroopa Nõukogu parlamentaarsesse assambleesse positiivseks sammuks. See küsimus pole aga üldse Euroopa Liidu küsimus, seda enam et ühehäälsuse põhimõttel teostatavas liidu välispiliitikas on riikidel kõnealuses asjas üpriski erinevad seisukohad. 

Euroopa Liit on kujundanud oma viis põhimõtet suhtlemises Venemaaga. Neist esinene eeldab ulatusliku dialoogi juurde naasmise eeltingimusena Minski lepete täielikku täitmist. Euroopa Liit on tõdenud teemadepõhise dialoogi vajadust teatud valdkondades nagu maailma välispoliitilised kriisiküsimused.

Ka praegu hukkuvad Ukraina vastases agressioonis inimesed ning selles valguses oleks kindlasti küüniline arendada mingit ulatuslikku süsteemset ärikoostööd. Just agressiooni tõkestamiseks on ju Euroopa Liit kehtestanud majandussanktsioonid, mille eesmärk ongi ju majanduslikukt agressorriiki survestada. Nii poliitilisel tasemel kokku lepitud Venemaaga suhtlemise põhimõtetest kui kehtestatud majandussanktsioonidest kui poliitika nurgakividest peavadki juhinduma Euroopa Liidu välispoliitikat esindavad esinduste ametnikud. 

Loodan, et härra Ederer annab Euroopa Komisjonile väärtuslikku nõu, kuidas tõkestada Euroopa energiajulgeolekut ohustavat Nord Stream 2 projekti. 

Laiemas vaates on nii Euroopa Liidu kui Ühendriikide huvides omavaheline ja kõikehõlmav koostöö kogu maailma võimutasakaalu muutumist silmas pidades. See on vältimatu ja mõlema Atlandi kalda kõigi rahvaste elulistes huvides."