Macron soovib Venemaaga suhete parendamist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: EPA/SCANPIX

Prantsuse president Emmanuel Macron on asunud küllaltki aktiivselt otsima suhete paranemist Venemaaga.

Ajakirjandusse on jõudnud ka Euroopa Liidu Moskva esinduse juhi koostatud märgukiri liikmesriikidele, milles samuti kutsutakse üles taasalustama majanduslikku koostööd Venemaaga. Põhjendusega, et kui ei tehta kootööd selliste riikidega nagu Hiina ja Venemaa, ollakse suurest mängust väljas.

Pärast Prantsusmaa presidendi Macroni kohtumist oma Vene kolleegi Vladimir Putiniga tekkis tunne, et Euroopasse on tekkinud uus Moskva huvide ja seisukohtade esindaja. Milleks Macronile seda vaja on?

Konfliktoloogia instituudi direktor Denis Denissovi sõnul on Macron on noor ja ambitsioonikas liider, kes püüab saada märgatavat, tähtsat positsiooni ühtses Euroopas.

Vene rahvusvaheliste asjade nõukogu programmijuht Jekaterina Tšimirisi hinnangul on Prantsuse liidri jaoks tähtis ennast näidata tugeva poliitilise figuurina.

"Sisepoliitikas see tal eriti õnnestunud ei ole, tal on olnud hulgaliselt probleeme. Miks siis mitte proovida ennast välispoliitikas, et oma positsiooni riigi sees tugevdada," rääkis ta.

Proov osutus edukaks. Augustis toimunud kohtumisel Putiniga õnnestus Macronil teha Venemaa liidrile selgeks, et see astuks oma Ukraina kolleegile sammu vastu.

7. septembril toimus kauaoodatud vangide vahetus. Vladimir Zelenski jaoks oli see ilmselgelt suur võit. Mida tahaks aga Moskva selle sümboolse žesti eest vastu saada? Kas näiteks sanktsioonide leevendamist?

"Ma jätaksin sanktsioonide küsimuse kõrvale. See on pikk perspektiiv. Lühemas perspektiivis on aga sümboolsed sammud tähtsad, sest nad kujundavad usaldust," märkis Tšmiris.

Teineteise usaldamisest on Moskva ja Kiiev veel väga kaugel.

"Viimase poole aasta jooksul olema kuulnud Ukraina presidendilt väga palju lubadusi ja positiivseid sõnumeid, kuid me ei näe konkreetseid tegusid. Jah, vangide vahetus, see on esimene konkreetne asi. Kõik muu on ainult sõnad," ütles Denis Denissov.

Pariisi poole pealt vaadates oli aga Venemaa žest kiitmist väärt. Paar päeva pärast vahetust tuli Moskvasse Prantsusmaa välisminister selge sõnumiga: leppige Ukrainaga kokku – ja kõik probleemid kaovad.

"Muidugi ei saa olla mingit lähenemist Venemaa ja Euroopa vahel ilma et toimuks mingi areng Ukraina küsimuses. Me arvame, et kontekst on täna soodne, võib olla kõige soodsam viimase kolme aasta jooksul," märkis Prantsusmaa välisminister Jean-Yves le Drian

Prantsuse välisminister pidas silmas, et aeg on soodne Normandia formaadis kohtumise jaoks. Viimati kohtusid Venemaa, Ukraina, Saksamaa ja Prantsusmaa liidrid rohkem kui kolm aastat tagasi.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski igatahes ootab sellist kohtumist.

"Ootame, et see toimub septembri lõpus. See peab kindlasti toimuma, ei ole enam kuhu edasi lükata, sest iga päev meie mehed hukkuvad," ütles Zelenski.

Venemaal on aga neid, kelle arvates Normandia formaat ei saa edukas olla, sest seal puudub tähtis osaleja – USA.

"Kõige efektiivsem dialoogi mehhanism selle konflikti raames oli dialoog Vene presidendi nõuniku ja USA riigidepartemangu voliniku tasemel, niinimetatud Volker-Surkov. Ja see dialoog toimus ilma Ukrainata," märkis Denissov.

Oht, et Lääs lepib Venemaaga kokku Ukraina selja taga, on olemas. Mis siis Kiiev teha saab?

"Zelenski jaoks on tähtis näidata, et tema riik suudab vastu võtta iseseisvaid ja vastutusrikkaid otsuseid rahvusvahelisel areenil. Ja hea viis seda demonstreerida on leppida Venemaaga kokku Donbassi konflikti kohta," ütles Tšmiris.

Denissovi sõnul on Euroopa huvitatud normaalsetest suhetest Venemaaga ning vastupidi. "Kui Ukraina tahab olla osa sellest dialoogist, siis ma arvan, et Venemaal ega Euroopal ei ole midagi selle vastu," märkis ta.

Kõigile on teada, et Moskvas peetakse Venemaa-vastaseid sanktsioone ebaseaduslikeks. Kuid isegi president Vladimir Putini lähiringkonnas on isikuid, kellele sanktsioonid võivad konkreetset kasu tuua.

"Viie aasta jooksul, mil sanktsioonid kehtivad, tekkis Venemaal terve klass "riigikapitalistidest", kes lobeerivad sanktsioonide pikendamist ja "kulli moodi" Venemaa välispoliitikat. Tegemist on vendade Rotenbergide, Igor Setšini, Gennadi Timtšenkoga, kellel ei ole enam võimalust saada odavaid krediite välismaal, aga nad saavad riigi raha eelarvest praktiliselt tasuta, rääkis majandusekspert Aleksandra Prokopenko.

Kui Putini lähiringkond toetab praegust välispoliitikat, siis opositsioonil on sellest teemast ükskõik.

"Me tõstame teemasid, mis huvitavad meie valijaid. Inimesed on välispoliitilisest päevakavast väsinud, neid juba toitlustati globaalse poliitikaga ja lõpmatu Ukraina teemaga föderaalsetes telekanalites. Samal ajal inimeste reaalne sissetulek langeb juba mitu aastat järjest, pensioniiga tõstatakse, makse tõstetakse. Sest võim ei taha absoluutselt siseprobleeme arutada. Putinit siseprobleemid üldse ei huvita," rääkis opositsioonipoliitik Ilja Jašin.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: