Teadlased pole jõudnud biolagunevate plastnõude ohutust veel piisavalt uurida ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Tallinn keelustab alates oktoobrist avalikel üritustel ühekordsed plasist toidunõud ning asemele soovitatakse paberist, puidust, suhkruroost ja muust kompostitavast materjalist või biolagunevast plastist tehtud ühekordseid nõusid. Samas ei ole teadlased jõudnud nende erinevaid omadusi veel piisavalt uurida, et tarbijad teaksid, milline materjal on ohutu kuuma joogi anumana ja milline mitmekordsel kasutamisel.

Näiteks suhkruroost saab teha ka nõusid, millest võib pakkuda sooja ja rasvast toitu, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Ohutu ja loodussõbralikuna tunduva biolaguneva papptopsi kasutamisel on aga ka teine külg. Euroopa tarbijate ühenduse läbiviidud laboriuuringud näitavad, et ka pappnõude tootmiseks kasutatud liimid ja trükivärvid võivad kuumuse või rasva mõjul eritada toidusse kemikaale, mis suurtes kogustes on tervisele ohtlikud. Nii võib keelatud plastikiht olla toiduohutuse seisukohalt hoopis kaitseks papptopsist eralduvate keemiliste ainete eest.

"See spetsiifiline test viidi läbi 76 näidise kohta neljas Euroopa riigis - Norras, Taanis, Hispaanias, Itaalias. Testiti nendes riikides enim kasutatud paberist kohvitopse, joogikõrsi, salvrätte ja toidukarpe," selgitas Euroopa tarbijate liidu ohutuse ja tervishoiu vanemametnik Pelle Moos.

Moos rõhutas, et ehkki osades testitud toodes leiti ohtlikke kemikaale, ei pruugi need eralduda, kui nõusid kasutada üks kord nagu see tootja poolt on mõeldud.

"Näiteks kasutavad paljud inimesed plastist jäätisekarpe hiljem mõne sooja vedeliku, näiteks supi hoidmiseks. Selleks pole nad aga mõeldud ja võivad hakata eraldama keemilisi ühendeid. Nii et pakendeid tuleb alati kasutada selleks, milleks nad on mõeldud," rääkis Moos.

Põhiprobleem on praegu selles, et kui plastide ja neis sisalduvate ainete kohta kehtivad Euroopas väga selged ja täpsed piirmäärad ja ohutusnõuded, siis uued ja alternatiivsed materjalid nii täpselt reeglistatud ei ole.

Eesti tarbijate liit saatis sel suvel mitmele Eesti valitsusasutusele kirja, milles juhtis tähelepanu vajadusele kehtestada Euroopa Liidu tasandil uued ja ühtsed nõuded toiduga kokkupuutuvate materjalide kohta.

"Valitsusasutused toetavad ja pooldavad meie ettepanekut, et välja töötada uus regulatsioon pabermaterjalide suhtes, mis puutuvad kokku toiduga," ütles liidu juht Valli Järve.

Praegu reguleerib toiduga kokkupuutuvaid materjale raammäärus, millega on kehtestatud üldnõuded.

"Mitte ükski toiduga kokkupuutuv materjal või ese ei tohiks olla inimese tervisele ohtlik, ei tohiks mõjutada toidu keemilist koostist negatiivses suunas ja ei tohiks muuta toidu organoleptilisi omadusi," rääkis veterinaar- ja toiduameti toiduosakonna peaspetsialist Katrin Jõgi.

"Toidu käitlejad Eestis peavad tagama selle, et materjalid, mida nad kasutavad oma toidu serveerimiseks, müümiseks, peavad olema ohutud. Käitlejal on õigus lähtuda tarnija valikul sellest, kas neil on ohutust tagavad dokumendid olemas ja ka tarbijana võib kriitilise pilguga vaadata, missuguses pakendis või anumas mulle seda toitu serveeritakse," lisas ta.

Kuni seaduseandjad ühtse regulatsiooniga vaeva näevad, tuleb nii enda kui ka Maa tervise eest kanda hoolt meil endil ehk lõpptarbijail ning kuni uute materjalide ohutust pole veel piisavalt uuritud, tõsta ausse taas tavalised korduvkasutatavad toidunõud.

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: