Valga lihatööstuse uued seadmed võimaldavad tootmis- ja säilitamistingimuste poolest väga nõudliku toote ehk hakkliha pakkimisel senised plastkarbid ja vaakumpakendid kõrvale jätta, kasutada vähem kilet, pikendades samas toote säilivust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Keskkonnasäästlikkusse investeerimine on kallis - suure, 300 inimesega tööstuse jaoks tähendab miljon eurot vaid üht kaubagruppi.

"Kahjuks plastita me toiduainetööstuses hakkama ei saa - toiduohutuse tagab ikkagi ainult plast. Aga see, mida me teha saame, on pakendada nii, et plasti võimalikult vähe kuluks. Keskkonnasõbralikkus avaldub selles, et kilet läheb poole vähem. Eelmine pakend oli karp, mis toodi autoga kohale, nüüd moodustatakse pakend kohapeal kilest. Kilet läheb vähem, autosid sõidab vähem, kasti mahub rohkem pakendeid. Aastas läheb 60 tonni vähem kilet, teedel sõidab 30-40 autot aastas vähem," selgitas Atria juhatuse esimees Olle Horm.

Keskkonnaekspertide hinnangul võiks Eesti tööstused tervikuna kasutada pakendeid vähem.

"Nii globaalselt kui ka Eestis on päris palju ülepakendamist. Innovatsioon läheb ikka selles suunas, kuidas vähendada pakendikoguseid, sealhulgas korduskasutuse kaudu," ütles keskkonnaekspert Peeter Eek.

Euroopa Liidus on jutuks olnud ka pakendi- või täpsemalt plastimaksu kehtestamine. See võib tõsta hinda, kuid samas on investeeringud keskkonnasäästlikkusse selletagi möödapääsmatud.

"Vähendada saab toidukile paksust, plastpudelite paksust. Kuid peame mõistma, et siin tulevad teatud füüsikareeglid vastu - me ei saa seda lõpmatuseni teha. Ja arvestama peab seda, et toidupakendil on väga tähtis roll toiduohutuse tagamisel. Pakend peab olema niiskuskindel, see peab olema õlikindel ja õhukindel," rääkis toiduliidu juht Sirje Potisepp.

Uuringud näitavad, et Eesti tarbija on sõnades väga suur keskkonnasõber, kuid õhtul poes teeb valiku vaid hinna põhjal.

Valgas leitakse, et riik võiks koos tööstustega paremini läbi mõelda ka selle, mis pakendeist pärast kasutamist edasi saab.