Eestlased panid maailma koristama kümned miljonid inimesed ({{commentsTotal}})

{{1569054300000 | amCalendar}}

Eestlaste eestvedamisel teist aastat toimuv maailmakoristuspäev tõi 163 riigis prügi koristama kümned miljonid inimesed. Tänavu oli fookuses just väiksemat sorti praht.

Eestis korjas prügi 30 000 inimest ja koristamises lõi kaasa ka palju koolinoori.

Paarsada Tallinna Reaalkooli gümnasisti kogunes päeval Piritale. Ühine prügikoristamine maailmakoristuspäeval sobitus neil hästi kooli rebastenädala kalendrisse.

Kogunemise korraldaja, abiturient Hugo Rebane ütleb, et noortele on keskkonnahoid oluline.

"Mina tunnetan, et eriti meie kooli noorte seas ja üleüldse, üle maailma, just noored on need, kes seda veavad. Näiteks Toompeal oli just paar kuud tagasi kliimastreik, kust ka paljud meie kooli õpilased osa võtsid. Seda on tunda koolis sees ka tegelikult, see on äge," leiab Rebane.

Tänavu sihitakse Eestis just väikest, silmale peaaegu nähtamatut prahti. Eesti maailmakoristuspäeva eestvedaja Mart Normet näitab, et ühte pooleliitrisesse purki mahub 200 suitsukoni - need korjas ta lühikese ajaga Tallinnas Kalamajast.

"Mul on tunne, et me oleme algatanud täna kampaania "Igale eestlasele oma suitsukoni", neid on kohutavalt palju. Esiteks, see on puhas sünteetika. Teiseks, ta laguneb siinsamas sellise ilmaga, nagu meil täna on, mikroplastiks - me sööme-joome selle endale sisse, linnud-loomad täpselt samamoodi. Ja kolmandaks, see on toksiline. Üks koni võib ära mürgitada kuni tuhat liitrit vett," ütleb Normet.

Normet leiab, et ehkki Eestist oli väljas umbes 30 000 prügikoristajat, kellest paljud kooliõpilased, peaksid eesmärgid olema tegelikult suuremad.

"Näiteks Bulgaarias tuli välja peaaegu pool miljonit inimest. Teisendame selle Eesti elanike arvu peale - umbes 80 000 peaks minema Eestis välja, et Bulgaariat kinni püüda ehk siis järgmiseks aastaks, ma arvan, me püstitame hoopis teisest puust eesmärgid, sest me oleme ju tegelikult rajanud selle liikumise," ütleb Normet.

Prahti leidub metsa all aga igasugust.

"Päris palju suitsukonisid, krõpsupakke, mis veel - no siiski see nuga on minu arust... pudelikorke," loetleb Tallinna Reaalkooli abiturient Doris Vahtra.

Noortel on tegelikult ka vanematele keskkonnateemaline sõnum.

"Võtke vahepeal meist ka õppust. Et miks mitte tulla näiteks oma lapsega või lapselapsega minna seenele ja siis, kui on prügi - prügi korjata," kutsub Hugo Rebane üles.

"Ärge laskuge liiga mugavustsooni, sest et lihtne on jääda nende mugavuste küüsi, mis sulle antakse ja siis ära unustada kõik, mis tuleb peale sind," lisab Doris Vahtra.

Belglased sukeldusid koristades jõemutta

Belgia Antwerpeni linna tornid paistavad Schelde jõe äärsele vanale sadamaalale. Maailmakoristuspäev on ka sinna jõudnud, aga vaid kõige vapramad koristajad on läinud sõna otseses mõttes jõemutta, hoolimata valgetest pükstest või kingadest.

"Maa-alune plast on suur probleem. See on nagu peatänav, ma arvan, et inimesed olid harjunud nii prügiga ringi käima, see visati lihtsalt jõkke. Jõgi kannab seda ja see jääb seisma, kuhu saatus tahab," kommenteerivad Julie ja Toon oma prügileide, mis võib pärit olla kust iganes, sest see on peaaegu Schelde lõpp, aga jõgi ulatub sadade kilomeetrite taha.

"Kaheksa miljardit kilogrammi prügi läheb meie ookeanidesse ja merre igal aastal, 80 protsenti sellest tuleb jõgedest, me otsustasime alustada allikatele lähemalt
ja pidurdada plasti ning prügi sattumist ookeani. Me oleme aktiveerinud sel aastal 200 linna kümne Euroopa jõe ääres," tutvustab jõgede puhastamise eestvedaja Thomas De Groote.

Kõik, mis jõest välja kougiti, koguti selle kaldale: plast, värvijäägid ja palju muud.

"Väga palju on suitsukonisid. Kaks nõutäit üksnes suitsukonisid," tõdeb Marjin.

"Inimesed hakkavad järsku nägema prügi igal pool, kui nad on ise koristamas käinud. Ma arvan, et see on maailmakoristuspäeva suurim teene, et inimeste teadlikkus tõuseb ja nad hakkavad mõtlema, enne kui midagi maha viskavad," on Belgia koristuspäeva üks koordinaatoreid Joris Debonnet lootusrikas.

Belgia koristustalgutel käis koristamas ligikaudu 20 000 inimest.

Fidžist Hawaiini

Fidži saarelt startiv ja Hawaii saarestikus lõppev maailmakoristuspäev tõi ühel ja samal päeval planeeti puhtamaks koristama 18 miljonit inimest 163 riigist.

Eelmise aasta septembris toimus esimene maailmakoristuspäev, millest võttis eestlaste kutsel osa 18 miljonit inimest 157 riigist. Korraldajad on veendunud, et tänavune maailmakoristuspäev on veelgi suurem ning miljonid inimesed ja organisatsioonid tulevad kokku, et tõsta teadlikkust globaalsest prügiprobleemist ning innustada kõiki ühiselt kriisile lahendusi leidma.

Koristusaktsiooni staap on tänavu Kosovos.

 

 

Toimetaja: Mait Ots, Merilin Pärli



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: