Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) peametsaülem Andres Sepp rääkis ERR-ile, et info Ootsipalu kuusena tuntud puu kuivamise kohta tuli juba suvel ning põhjuseks oli kuuse kõrge vanus. Samas ei tähenda kuivamine, et kuusk metsa alles ei jääks.

"Ta on meie kõrgeim kuusk ikkagi, ükskõik, et ta on kuivanud. Ega sellest tiitel ära ei kao," tõdes ta.

Erakordne puu ei kasvanud peametsaülema sõnul tegelikult juba mõnd aega. 2016. aastal mõõdeti kuuse vanuseks 202 aastat, nii et praeguseks on ta 205-aastane.

"Alates sellest ajast hakkas kasvama, kui Napoleon Moskvat vallutas," märkis Sepp.

Kuuse suuruse näitlikustamiseks tõi ta välja, et kui kellelgi oleks kunagi tulnud pähe see puu maha võtta, saanuks sellest 14,4 tihumeetrit puitu. Võrdluseks: keskmise, rinna kõrguselt 40-sentimeetrise läbimõõduga kuusepuust saab kaks tihumeetrit puitu.

"Nii et kümmekond tavalist meie metsa puud on see kuusk," tõdes Sepp ja lisas, et näiteks ühepereelamu jaoks kulub puitu 20-30 tihumeetrit.

Nüüd, kus puu on kuivanud, hakkab selle latv ilmselt mädanema ja ära pudenema. Ehkki kuusk on suure metsa varjus ja ei tohiks tuule kätte jääda, siis mingil hetkel mädaneb ta Sepa sõnul siiski nii palju ära, et kukub ümber. Seni aga käib elu puus edasi, sest putukatele ja lindudele on ka surnud puu väga tähtis.

Põhjusena, miks see kuusk nii tavatult kõrgeks kasvas, nimetas peametsaülem väga häid kasvutingimusi.

"Ta on olnud teiste puude varjus, kasvukoht on kausikujuline, ilmselt on väga rikkalikult toitaineid olnud kättesaadavad. Hea soodne koht mäerinnaku all," kirjeldas ta. "Seal on ka ümbritsev mets väga võimas ja kõrge kasvuga, seal ongi väga head kasvukohad. Kant ise on Ilumetsa - seal peavadki olema sellised ilusad metsad."