Karl Soonpää päevik 30. septembril 1939. aastal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Riigikontrolör Karl Soonpää kirjutas 80 aastat tagasi, 30. septembril 1939 oma päevikusse:

30. sept. Kell 11 algas Vab. Val. koosolek. Kella 18, kui juba president [Konstantin Päts] ja ülemjuhataja [Johan Laidoner] olid lahkunud, jõudsid koosolekule [Karl] Selter ja [Jüri] Uluots. Selgub, et presidendi kõne avaldamine ajalehtedes oli välisministri palvel seisma pandud peaasjalikult selle tõttu, et raadios "Orzel'i" küsimuse käsitamisest oleks võinud aru saada, nagu oleks president selle käsitamises mõnelt poolt leidnud laimu meie riigi vastu. Pärast selgitusi otsustati kõne avaldada õhtul ilmuvates lehtedes.

Selgub, et eile on käinud presidendi juures oppositsioonist [Jaan] Tõnisson , [Oskar] Gustavson ja [Oskar] Köster, kes tarvitanud suuri sõnu, et riik olevat viidud kuristiku äärele, et algavat lõpu algus j.n.e. Ka olevat jätnud nad ühe kirja, kuhu alla kirjutanud isikuid väljastpoolt Riigikogu seltskonnategelaste hulgast. Olevat nõutud valitsuse ümberkujundamist. See fakt näitab, et osa tegelasi ei saa aru seisukorra raskusest ja valmis on ka siin sisepoliitilisi arveid õiendama.

Kahtlen, kas praegu, kus väljaspool lained kõrgelt käivad ja ka juba meid on puudutanud, on selleks õige aeg. Teisalt on ju ka omal ajal raskel ajajärgul õli tulle valatud, kuid siis oli tegemist sisepoliitiliste raskustega, nüüd aga välise hädaohuga. On ajavajadus seesmiselt kõvasti liituda kõigil riikliselt mõtlejail, et saaks kasutada šanssi Eesti riigi püsimiseks.

Kui päevakord läbi, jääme ootama Riiast tulijaid. Selter, eriti aga Uluots , tunduvad väsinutena, mis pole ka ime. Moskvasse jõudes on Molotov neid vastu võtnud teatega, et tal on halba uudist teatada. Seletanud "Meталлисти'i" torpedeerimist, mis pidavat tõendama, et meie ise ei suuda julgeolekut kindlustada. Seepärast pidavat Venemaa tarvilikuks tuua 35.000 meest maale korra kaitseks.

Meie esindajad seletanud, et korda meie tagame ise, aga niisugune sõjaväe toomine oleks sõjaväeline okkupatsioon. Kui Vene seda kavatseb, siis pole tarvis enam rääkida, sest milleks on meil tarvis siis veel kokku leppida ja oma allkirja selleks anda. Molotov on kutsunud siis kohale Stalini , kes hilinenud, ja ütelnud, et eestlased tarvitavad siin niisugusid suuri sõnu, nagu "sõjaväeline okkupatsioon" j.n.e. Seletagu Stalin neile, miks see tarvilik.

Stalin siis ka öelnud, et kui teie pakti sõlmite, siis võib teil tekkida segadusi: mõnele näib, et seda on liig palju, teistele jälle, et vähe, ja võivad ekstsessid tulla. Selle ärahoidmiseks olevat nad mõelnud saata sõjaväge!

Pikkade seletuste järele olevat siis lepitud Molotovi algatusel sellega, et sõjavägi ainult baasides. Öösi tehtud vaheaeg kuni järgmise päeva kella 12-ni. Meie mehed otsustanud ööd kasutada selleks, et formuleerida omalt poolt ettepanekud. Kui siis kokku tuldud, olnud ka Vene poolt redaktsioon, kuid Stalin meie oma lugedes öelnud, et selles küllalt hästi kõik öeldud ja see võetudki aluseks.

Öelnud, et suvereniteedi puudutamist neil pole mõtteski, tahavad ainult julgeolekut baasides. Kui meie mehed hakkanud 25.000 alla kauplema, seletades, et neid pole kuhugi seal mahutada, öelnud Stalin, et sõjamehed neil olevat nagunii marru sattunud kuuldes, et nad 25.000 peale järele annud. Mis mahutamisesse puutuvat, siis ehitavat nad ise standartmaju, mereteel neid kohale vedades – tulevad odav ja hea.

§ 1 juures on öeldud, et abistamine tuleb, kui kallale tungib suurriik. Molotov olnud sõna "suur" vastu. Stalin leppinud. § 3 juures avaldanud ta kartust, et hakkame nõudma liiga kõrget renti. Kuna § 2 on sõjariistade kohta öeldud "на льготных условiях" [soodustatud tingimustel], tahtnud ta ka siin võtta "пo льготной цънъ" [soodustatud hinnaga]. Lepitud "пo сходной цънъ" [sobiva hinnaga].

Stalin kui isik jätnud hää mulje – tark, vastutulelik, tegev – ise võtnud formuleerimisest osa. Ta olevat vastuvaidlematu peremees, kelle soov on teistele käsuks, ka kõige kõrgematele. Molotov olevat tark ja väga laialdase silmaringiga tegelane. Ka väga suure tööjõuga. Kuid Stalini vastu olevat ta võimetu. See tegevat vahest teisi ebakindlakski, sest nad igakord ei tea, kuidas Stalin asjale vaatab. Ka Mikojan olevat tark inimene ja suuresti Eestile heatahtlik. Öelnud, et kaubalepingus meile vastutulelik, aga järgmisel partneril tõmbab selle eest naha üle kõrvade.

Kui rasked rääkimised lõppenud nii kella 12 paiku õhtul, tehtud laua ots tühjaks ja toodud napsi ja suupistet, kus siis sõbralikus ja isegi südamlikus õhkkonnas istunud Selter, Uluots , Piip , Rei , Stalin, Molotov ja Mikojan. Õhkkond olnud niisugune, et Selter Molotovile öelnud, et viimane esimesel kokkupuutumisel paistnud talle kuiva teoinimesena, nüüd aga teistsugusena. Stalin tähendanud, et ka Selter paistnud temale "cвирепым" [pöörasena], kellega raske asju ajada, pärast siiski osutunud lugu teiseks.

Stalin iseloomustanud ka meie tegelasi: "Päts on tark ja huvitav oleks teda näha külalisena siin meie juures Moskvas," "Лайдoнep yмный человек, храбрый oфицер, xopoшiй reнepaл – c воспитанieм pyccкаго ген. Щтаба." ["Laidoner on tark inimene, vapper ohvitser, tubli kindral – Vene kindralstaabi kasvatusega."]

Ka öelnud ta, et nad teadnud, et eestlased on realistid ja nendega saab asju ajada, mitte nagu poolakad – oli suur ja vägev riik, aga mis tast jäänud. Küsinud, kuidas Selteri arvates on lätlased, kas nendega saab kokkulepet. Selter vastanud, et ta ei tea, millest jutt ja ei saa mingit arvamist avaldada. Stalin arvanud, et praegune sõda kestab kaua.

Selteri jutust on selge, et järgmine samm tuleb Läti vastu. Ka ütelnud Stalin, et nemad mõtlevad ausalt lepingut pidada, sest kui bolševik lepingu teeb, siis ta ka peab. Lõpuks tõstnud klaasi hüüdega eesti keeles: "Elagu Päts."

Koosviibimine kestnud kuni kella 1 öösel, mil leping olnud puhtalt ümber kirjutatud ja Molotov ja Selter selle said alla kirjutada. Peale selle hakkanud venelastel nõupidamine sakslastega. Eestlastel pole võimalik olnud sakslastega rääkida. Ainult 2 korda peale läbirääkimiste Molotovi juurest lahkudes oodanud sakslased oma nõupidamisi ja siis Selter saanud lahkumisel ainult teretada oma tuttavaid, nagu min. Ribbentrop ja teisi.

Järgmisel päeval Selteri auks antud banketil olnud Stalin, Molotov, [Anastass] Mikojan, Vorošilov, Potjomkin, Losovski [Lozovski], Leningradi sõjaväeringkonna ülem Meretskov j.n.e. Ka siin valitsenud hea õhkkond, kuigi olukorra tõttu ametlikum, kui eile õhtul. Molotov tõstnud oma klaasi lepingu häätahtliku ja auusa täitmise pääle.

Ka Uluotsale on Stalin avaldanud sügava mulje. Ta on peremees ja hää peremees. Molotov on talle tark ja hää kaastööline. Tema mulje, et venelased mõtlevad lepingut ausalt täita – vähemalt peamehed. Kui sõjaväelastega vahest raskusi tuleb, võib loota tuge ülevalt poolt, kui ka meie lepingut ausalt täidame.

Stalini ja Selteri vahel olnud kauplemine lepingu maksmahakkamise kohta. Stalin: otsekohe. Selter: ei saa – parlamendile tarvis teatada. Stalin: Saksaga sai otsekohe, prantslastega – otsekohe, teil aga ei saa. Hakkanud siis koos Molotoviga seletama meie põhiseadust, et saab küll. Selter: kui teie mulle ütleksite, et teie põhiseadus ei luba, ma usuksin ja ei hakkaks vaidlema – teie aga vaidlete. Uskuge ka meid, kuna päälegi oleme kõik neli juristid. Stalin: Hää küll, kui juristid, siis usume. Aga – 3 päeva. Selter – vähe. St. – 4 p., Selter – vähe. Stalin – 5 päeva. Selter – vähe, kuna tema tahab ka päevaks Moskva jääda ja ka naist ja lapsi külastada. Stalin: olgu naisele ja lastele veel üks päev – 6 päeva, millega ka lepitud.

Uluots küsinud Stalinilt, kuidas teda tituleerida. Vastus: ütelge lihtsalt härra Stalin. Tähendusele, et ta on ju peremees Venemaal, vastanud: "Kaкой я xoзяин, дpyгие вce дълают, a я только oтвъчай." ["Mis peremees mina, teised teevad kõik, aga mina ainult vastutagu."]

Enne ärasõitu olnud Selteri ja Molotovi vahel kokkulepe, et õnnetust "Orzel'ist" ei tehta enam juttu. Molotov soovinud, et meie nende sõjaväelise delegatsiooni vastuvõtaks juba tuleva nädala algul.

Lepingu juures käib salajane protokoll, kus baasid nimetatud ja määratud, et sõjavägi nende kaitseks paigutatakse baaside rajooni. Senni, kui Paldiski välja ehitatud, võivad Vene sõjalaevad käia provianteerimas ja ka seismas Tallinna sadamas. See õigus aga mitte üle 2 aasta. Abi antakse partneri soovil.

Uluots avaldab mõtet, mis sihib sinna, et meie nüüd vahest võime oma sõjaväekulusid vähendada. Meie [majandusminister Leo] Sepaga vahelhüüdena arvame vastupidi. Ka soovitab professor kihutustööd alustada lepingu kasuks meeleolu loomiseks! Muidugi, arvan, saab selles raskusi olema, et rahvast seda armastama panna, mis peale sunnitud. Ausa ja puhtsüdamliku täitmise poolt on kõik.

Ka rõhutab Uluots, et meie nüüd oma sotsiaalolusid parandama peame hakkama. Seda mõtet juba varem omavahel avaldas ka [siseminister Richard] Veermaa. Kui imestati, et tema seda arvab, siis vastas ta, et hädaga kurat sööb ka kärbseid.


Ajaloolane Küllo Arjakas: Karl Soonpää poja Henn Soonpää mälestuste järgi rääkis Karl Soonpää kodus, et ta oli hiljem välisministriks saanud Ants Piibu käest nelja silma all küsinud, kas tema arvates olid venelased ikka siirad, kui nad vastastikuse abistamise lepingut sõlmisid. Piip vastanud, et olid küll.


Loe lähemalt dokumentidest (link viitab pdf-failile Riigikontrolli veebikeskkonnas): 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: