Autoraadiote diginõue tekitab küsimusi
Pisut enam kui aasta pärast peavad uute autode raadiod vastu võtma ka digitaalset signaali. Siiski paistab, et digiraadiot saab lähiajal kuulata ainult välismaale sõites, Eestis Euroopas levivat digipööret plaanis ei ole.
Digivõimekuse nõude autoraadiotele kirjutab meile ette eurodirektiiv. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kinnitab, et direktiiv võetakse kenasti üle ja kõigis uutes sõiduautodes, mis müüakse peale 2020. aasta 20. detsembrit, peab niisugune raadio sees olema. Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuht Arno Sillat küsib, et kui me üleliidulise nõudega niimoodi kaasa läheme, kas meil on siis ka mingisugune selge plaan, millal Eestis analoograadio kõrval digiraadiot kuuleb.
"Ehk siis mis on selle asja sügavam mõte, et me lihtsalt ei täida direktiivi ja võib-olla ühel hetkel selgub, et Eesti jätab näiteks digiraadio vahele. Sealt saab siis luua juba arutelud riigiga, kas on mõtet seda lisakulu teha," rääkis Sillat ERR-ile.
Digiraadiot ehk DAB lühendit kandvat tehnoloogiat võib võrrelda digitelevisiooniga. Korraliku leviga on selle kvaliteet parem kui tavalisel FM-raadiol. Aga kui levi ei ole, pole lootust ka läbi sahina midagi kuulda. Raadio lihtsalt ei mängi.
Rahvusringhäälingu tootmistehnoloogia arendusjuht Vytautas Martinonis ütles, et läbi digiraadio saab edasi anda rohkem infot.
"Mitte ainult heli ja raadioteksti, vaid on ka võimalik pilte saata ja mõningate tehnoloogiate puhul isegi lühemaid videoklippe," selgitas ta.
Ühtlasi on digiraadio edastamine oluliselt odavam. "Piltlikult öeldes oleks meie raadioedastamise levikulud võrreldes FM-iga poole väiksemad."
Rahaline kokkuhoid võiks tulla digiraadio väiksemast taristust: ühe saatjaga saab edastada mitut jaama. Ühtlasi võib raadiojaamal üle Eesti olla üks ja sama sagedus.
Martinonise sõnul on suurem osa Euroopast digiraadiole üle minemas. Näiteks Norras lülitati FM-saatjad üleriigiliste jaamade jaoks välja juba 2017. aastal.
"Euroopas tegutseb 1566 DAB-i raadiojaama ja Euroopas katmata alad on Portugal, mõned Balkani riigid ja valge laik on Baltikum ja Soome. Ülejäänud Euroopa on järjest suuremal määral kaetud DAB-i teenusega."
Digiraadio on korraks jõudnud ka Eesti Rahvusringhäälingu arengukavasse. 2018. aastaks seatud plaanist alustada Tallinnas kõigi raadioprogrammide digitaalset edastamist siiski asja ei saanud.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna juhataja asetäitja Mart Laas ütles, et iseenesest on digiraadiole mõeldud sagedused Eestis vabad. Kuid seda, et riik näiteks Norra eeskujul raadio digipööret eest veaks, arutatud ei ole.
"Küsimus on selles, et mis on see põhjus, miks me seda teeme. Toon analoogi teleringhäälingust, kus oli vaja leida vabu sagedusi mobiilsele lairibale näiteks. See oli üks põhjus, miks mindi digitelevisioonile üle. Raadiote puhul sellist sageduste puudust ma ei tea, et oleks. Inimese jaoks on esmane küsimus see, et aga mis ma siis tegema pean, ma pean oma raadio välja vahetama, eksole. See on alati väga tundlik teema ja see oli ka telekate puhul, mis oli väga pikk protsess, kui ta pihta hakkas."
Mart Laas lisas, et digiraadiole üleminekut saavad soovi korral eest vedada ka ettevõtjad. Aga tulles tagasi autoraadiote juurde, siis mis kasu on meil sellest, et peagi peab iga uue auto raadio digijaamu vastu võtma?
"Autoga sa võid sõita ka mujal Euroopas ringi, siis sa saad kasutada seda digiraadiot," vastas Mart Laas.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi