"Praeguste andmete järgi on neil ainult viis helikopteriplatsi. Need meile mingit erilist vahetut ohtu ei kujuta," ütles Laaneots reedel ERR-ile, kuid lisas, et seni pole teada, mis on tugipunkti rajamise kaugem sõjaline eesmärk.

"Helikopterid ei ole mingisugune pealetungivahend, neid saab ka väga kergelt hävitada, kui vaja on. Oluliselt ohtlikumad oleks muidugi pommitajad või hävitajad-pommitajad, ühesõnaga lennuvägi. Nii, et ma ei näe praegu nii suurt ja vahetut ohtu ei Tapale ega meie rannikule," lisas kindral.

Laaneots märkis, et lähitulevik peaks andma Suursaarele rajatud kopteriplatside kohta rohkem teavet. "Praegu ei ole ju isegi täpselt teada, kas need helikopterid on juba seal või need alles tuuakse," tõdes ta. Erukindral meenutas ka, et sõjaväekoptereid on väga mitut tüüpi: lahingkopterid, transpordikopterid, luure- ja patrullkopterid ning allveelaevade tõrje kopterid.

"Vaatame edasi, mis juhtuma, kas helikopteriüksus seal - kui on viis helikopterit, siis see on juba eskadrill - hakkab seal baseeruma pidevalt või mitte. Mis selle helikopterieskadrilli ülesanne võib olla - on see (Soome) lahe, aga võib-olla ka Balti avamere patrullimine, jälgimine, vaatlus, luuramine ja vajadusel ka võib-olla mingisugune sõjaline võimekus?" küsis Laaneots.

Erukindral tõi esile, et Suursaar ei ole ka Soome rannikust kaugel ning küllap hakkavad seda veelgi tähelepanelikumalt jälgima ka soomlased. "Suursaar on alati olnud militaarne koht, seal on elanud ju soomlased, seal on kunagi Teise maailmasõja ajal olnud Soome üksused. See on ka mitu korda käest-kätte käinud Punaarmee, soomlaste ja sakslaste vahel," rääkis ta.

Kopteriplatsid tõestavad Putini ekspansionistlikke plaane

Küll aga oli kindral Laaneots üheselt seisukohal, et kopteriplatside rajamine Suursaarele näitab Venemaa ja eelkõige selle presidendi Vladrimir Putini jätkuvat suundumust tugevdada oma sõjalist mõjukust maailmas ning eelkõige oma piiride lähistel.

"Praegu juhib Venemaad sisuliselt ainuisikuliselt endine KGB alampolkovnik Vladimir Putin, kelle deviis on "Mitte sammugi tagasi!". Ja vaatamata sellele, et Venemaa veereb katastroofi suunas - majandusinimesed ja muud asjatundjad arvavad, et varem või hiljem toimub sisuliselt Vene Föderatsiooni lagunemine - siis samal ajal püüab Putin näidata ühte oma trumpi, mis tal on - see on sõjavägi," rääkis erukindral Laaneots.

Tema hinnangul lähtub Putin doktriinist, mille järgi Venemaa lähim strateegiline eesmärk on taastada kontroll post-nõukogude ruumi üle ja lõplikuks eesmärgiks on saada globaalseks administraatoriks.

"Mis puudutab meresid, siis Putin on pannud ka ülesandeks, et need mered, mis külgnevad Venemaaga, need peavad olema venelaste kontrolli all. Sellest on nad avalikult rääkinud ja see puudutas ka Balti regiooni. Ja on ka tegelikud plaanid olemas (selle saavutamiseks - ERR)," lisas Laaneots.

Selliste eesmärkide täitmiseks püüab Venemaa praegune juhtkond igal pool, kus võimalik, näidata Läänele jõudu, leidis Laaneots. "See puudutab nüüd ilmselt ka Suursaart, mis on strateegiliselt tähtis olnud alates sellest ajast, kui Peeter Esimene hakkas Sankt-Peterburgi ehitama. Sest see on nagu lukk Soome lahel, mis sulgeb vaenupoolele juurdepääsu Kroonlinnale ja ka nüüdsele Peterburgile," selgitas ta.

"Paistab, et Putin püüab nüüd tugevdada oma kohalolekut Soome lahes. Mina arvan, et see on näpuviibutus Soome suhtes, aga ka meie suhtes," rääkis Laaneots. Ta viitas ka NATO ja Venemaa vastasseisule Poolat ja Leedut ühendava niinimetatud Suwalki koridori ümber, mis on ainsaks NATO maismaasillaks Balti riikide ja teiste Euroopa NATO-riikide vahel ning mille Venemaa Kaliningradi oblastis paiknevad üksused võiksid tahta konflikti korral sulgeda. Laaneots meenutas ka nelja vaidlusalust Kuriili saarestiku saart, mida Venemaa ei taha Jaapanile tagastada, kuna näeb selles ohtu oma sõjalaevastikule Vaikses ookeanis.

"See veelkord näitab, et Putinil on ekspansionistlikud kavatsused," lõpetas erukindral Laaneots, kes on Reformierakonna saadik riigikogus, oma kommentaari ERR-ile.

Venemaa ehitas Soome lahel asuvale Suursaarele õppuse käigus lahingukopterite baasi ja plaanib muuta selle alaliseks, teatasid Soome ja Vene meedia kolmapäeval. Rajatisel on muu hulgas viis maandumisplatvormi, komando- ja juhtimispunkt, ilmajaam ning tankla. Uus baas sobib kasutamiseks kõigile Venemaa Lääne sõjaväeringkonnas kasutatud transpordi- ja lahingukopteritele.

TASS-i sõnul tahab Venemaa võtta baasi alaliselt kasutusse.

Suursaar asub Eesti rannikust umbes 55 kilomeetri kaugusel ja Soome rannikust 40 kilomeetri kaugusel.