Sõjaväeluure (Etterretningstjenesteni, ingliskeelse lühendiga NIS) juht, kindralleitnant Morten Haga Lunde rääkis 2018. aasta 14. veebruaril toimunud simuleeritud rünnakust Oslos peetud kõnes, vahendas Barents Observer. Varem oli sõjaväeluure juht tutvustanud raportit Focus 2019, mis sisaldab värskeid ohuhinnanguid ja julgeolekuanalüüse.

"Venemaa retoorika Norra aadressil on läinud teravamaks. Venemaa sõjaline aktiivsus meie regioonis tekitab Norras ärevust," nentis Haga Lunde ja prognoosis, et käesoleval aastal suhted Venemaa ja lääneriikide vahel ei parane.

Seejärel näitas sõjaväeluure juht ka kaardil, kuidas 11 sõjalennuki Su-24 tõusid õhku Koola poolsaarel asuvast Montšegorski õhuväebaasist, lendasid Barentsi merele ning võtsid siis suuna Norra põhjaosas asuva Vardø valla poole, kus asub ka radar Globus-II, mis on juba aastakümneid Moskvat häirinud. Ametlikult jälgib radar kosmilisi objekte, kuid praktikas on see võimaline jälgima ka muud ning neid haldab just nimelt NIS.

Vahetult enne Norra õhuruumi jõudmist pöörasid Vene sõjalennukid mujale.

"Stsenaarium oli sarnane sellele, mis leidis aset 2017. aasta 24. märtsil, kuid seekord oli kaasatud rohkem lennukeid, kokku 11 sõjalennukit Su-24, mis lendasid lahingformatsioonis," selgitas Haga Lunde.

Norra sõjandusekspert Kristian Åtland, et selline simuleeritud rünnak paistab olevad tahtlik ja põhjalikult kavandatud operatsioon teatava sõnumi saatmiseks.

"Loomulikult teavad venelased, et nende sõjalennukeid radar jälgib, kui nad piirkonnas tegutsevad ja Norra objektidele, baasidele ning mereväe õppusealadele lähenevad. Selline käitumine ei aita eriti kaasa usalduslikule õhkkonnale ja etteennustatavusele regionaalsel tasandil," rääkis ta.

"See on Venemaa viis väljendada oma rahulolematust poliitiliste või julgeolekuliste arengutega oma loodeosa naabruses," lisas Åtland.