"Läänemeri on nagu keedupott, igaüks kuumutab teist poolt," ütles Rootsi relvajõudude kolonelleitnant Jan Forsberg ajalehele Expressen.

Nii teatati jaanuaris uutest intsidentidest, kus Vene sõjalennukid Il-20M ja Su-27 lähenesid Rootsi mereväebaasile Karlskronas ja õhuväe baasile Blekinges. Venemaa aga eitas õhupiiri rikkumist ja avaldas videod, milles tema hävitajad jälitasid Rootsi signaalluure lennukit Gulfstream IV "Korpen" ja USA õhumasinat P-8 Poseidon. Venemaa väitel lähenesid need Vene õhuruumile.

Ehkki kokkupõrge jäi toimumata, käivad õhujõudude õppused ning luuretegevus Läänemerel igapäevaselt. Lihtsalt riigid ei räägi sellest, kui suurel määral ja kus need toimuvad, märkis Yle.

Samas on luurelennud rahvusvahelises õhuruumis lubatud, need muutuvad illegaalseks, kui sisenetakse sihtriigi õhuruumi. Signaalluure abil kogutakse teise poole kohta andmeid kuulates pealt vastase raadiosidet või selle radarite poolt väljastatud signaale.

"Selle eesmärk on koguda andmeid, kus asuvad teise poole väed ja relvasüsteemid, milline on nende võimekus ning mis võivad olla nende tegevuse eesmärgid," rääkis Soome riikliku kaitsekolledži õppejõud, kolonelleitnant Petteri Lalu.

Nii on luurelennukite sihtmärgiks teise poole õppused. Signaalluure lennukid lendavad 8-12 kilomeetri kõrgusel ja suudavad pealt kuulata vastase raadiosidet. Kaheksa kilomeetri kõrgusel on võimalik kuulata pealt kuni 350 kilomeetri kaugusel toimuvat raadiosidet, mida kõrgemal luurelennuk asub, seda kaugemale see "näeb". Kogutud teabest ja selle võrdlemisest vanemate andmetega moodustub vastase jõududest täpsem pilt. Samas võib teine pool püüda takistada oma andmete varastamist, genereerides valesõnumeid ja infomüra, mille vahele oluline teave ära peita.

Rootsi luurelennuk Gulfstream IV Korpen suundub tavaliselt Rootsi rannikult Eesti põhjarannikule, pöördub tagasi lõunasse ning teeb siis mõned tiirud Kaliningraadi ümbruses, kus asub Vene Balti laevastiku põhibaas.

USA kõige sagedasem luurelennuk piirkonnas on Boeing RC-135V Rivet Joint Air Force Signaling Machine, mis ei lenda üksnes Läänemere kohal, vaid ka piki Eesti idapiiri ja Poolas Kaliningradi oblasti lähistel. Balti riikides käib ka USA õhujõudude baasist Itaalias startiv Pilot RQ-4 Global Hawk, mis samuti tiirutab Kaliningraadi ja Eesti idapiiri lähistel. Hiljuti oli Läänemerel ka USA mereväe luure- ja allveelaevade tõrje lennuk P-8 Poseidon. Lisaks käivad piirkonnas ka Briti relvajõudude luurelennukid.

Ei ole täpselt teada, kui sageli NATO luurelennukid Läänemere kohal kurseerivad. 2014. aastal väitis Vene õhujõudude tollane komandör Viktor Bondarev, et alliansi luurelennud toimuvad Läänemere kohal 8-12 korda nädalas.

Sõjalennukite väljalende jälgiva twitteri-konto Balticjam andmetel tegi Rootsi luurelennuk Korpen tänavu jaanuaris 17 väljalendu, neist kahel korral käis riigi põhjaosas, eeldatavasti sihtmärgiks Vene sõjaväebaasid Murmanskis. USA luurelennuk RC-135 käis jaanuaris Eesti idapiiri ja Kaliningradi lähistel vähemalt kümnel päeval ning piloodita lendav Global Hawk tegi vähemalt neli väljalendu, mõned lennud tegi Balti regioonis ka P-8 Poseidon. Jaanuari algus oli suhteliselt vaikne, kuna teatavasti pidasid venelased sel ajal oma pühasid.

Tihe päev oli 28. jaanuar, kui Vene relvajõud pidasid Kaliningradi piirkonnas õhuväõppusi. Sel ajal käisid kohal kolm NATO ja üks Rootsi signaalluure lennukit.

Pärast Krimmi okupeerimist on Läänemre piirkonna riigid muutunud ettevaatlikumaks võimaliku Vene maavägede äkkrünnaku suhtes, kirjutas Yle. NATO liikmed Eesti ja Läti jälgivad Pihkva dessantdiviisi, Rootsi aga Kaliningradi paigutatud Vene üksusi, nähes nendes ohtu oma lõunaregioonidele ja Gotlandi saarele. Kaliningradis asuvate Vene vägede pärast tunnevad muret ka Leedu ja Poola, kirjutas Yle.

Seetõttu viivad NATO liitlased USA, Ühendkuningriik ja Itaalia läbi luurelende Eesti idaosas, et märgata näiteks vägede koondamist Pihkvase.

Samuti on üheks lääneriikide luurelendude eesmärgiks koguda infot Vene õhukaitse kohta. Üheks selliseks luureoperatsiooniks võis olla ka näiteks kahe aasta tagune USA hävitajate F-35 saabumine Ämarisse. Need lennukid on äärmiselt ebamugavad vastase õhutõrje jaoks. Kui F-35-d piirkonnas viibisid, siis samal ajal olid õhus ka kolm RC-135 siglaalluure lennukit. Kahtlemata jälgisid nad Vene õhukaitse reatsiooni F-35-tele, märkis Yle.

Lisaks raadioluurele jälgivad ja salvestavad signaalluure lennukid ka teistsugust informatsiooni, näiteks filmides vastase sõjalisi objekte. Selline võimekus on nii RC-135-l kui ka Vene lennukitel Il-20M ja Tu-214R. Mõnedel luurelennukitel on lisaks ka võimekus näha infrapunavalgust.

Kui lääneriikide luurelennukite liikumise kohta on veel mõningat infot, kuna need kasutavad tsiviil-lennujuhtidele nähtavaid transpondereid, siis Vene luurelendudest on vähem teada, kuna venelased tavaliselt oma transpondereid sisse ei lülita. Samas Il-20M-de lennud on piirkonnas regulaarsed, märkis Yle.

Vene luurelennukid lendavad valdavalt rahvusvaheliste vete kohal, jälgides Läänemere lõunaosas NATO riikide Poola, Saksamaa ja Taani üksuste tegevust ja sõjalaevade liikumist. Vene luurelennukid lendavad sageli ka Soome lahes, kurseerides Peterburi ja Kaliningradi vahel.

NATO statistika kohaselt tehti 2015. aastal kõige rohkem tuvastuslende Vene sõjalennukite registreerimiseks. Siis tegi NATO 185 sellist lendu, 2016. aastal 130, 2017. aastal 135 ja eelmisel aastal 140 tuvastuslendu. Soome õhujõudude andmeil on Vene sõjalennukite arv Soome lahes alates 2015. aastast kasvanud.

Sõjalendude arvu kasv on seostatav sõjalise aktiivsuse kasvuga Läänemere regioonis. Samas kui on rohkem sõjalist aktiivsust, on vaja ka rohkem luuretegevust, edastas Yle.