Asepeasekretär: NATO-l on hea ülevaade Eesti panusest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

NATO peasekretär Jens Stoltenberg on rahul sellega, et USA president Donald Trump on survestanud Euroopa liitlasi tõstma kaitsekulutusi. Ülemuse seisukohta jagab ka hiljuti Tallinnas käinud asepeasekretär Patrick Turner, kes kinnitas, et NATO-l on hea ülevaade Eesti panusest allianssi.

NATO valmistub detsembri alguses toimuvaks alliansi liidrite tippkohtumiseks, kus nad vaatavad üle julgeolekuolukorra pärast keskmaa tuumajõudude piiramise lepingu ehk INF-leppe lõppemist, vahendas "Välisilm".

Tallinnas viibinud NATO asepeasekretär Patrick Turner ütles, et lisasamme praegu ette ei võeta. Vastumeetmete pakett kiideti heaks juba eelmise aasta kohtumisel.

"See pakett sisaldab mitut kaitsemeedet. Me teeme rohkem sellistes valdkondades nagu luure ja jälgimine, samuti õhu- ja raketikaitse ning teistes konventsionaalsetes võimetes. Jätkame õppuste tegemist ning tagame, et NATO tuumaheidutus oleks ohutu ja efektiivne. Erinevalt Venemaa tuumavõimekusega maalt lastava raketi arendamisest ja kasutuselevõtust ei kavatse NATO ja USA seda teha," rääkis Turner "Välisilmale".

Turner ütles, et ettepanekuid tuua Balti riikidesse heidutuseesmärgina mingeid rakette ei ole olnud.

Londoni kohtumisel vaadatakse üle ka, kuidas on läinud liikmesriikide kaitseeelarve tõstmine. Peasekretär Jens Stoltenberg on tunnustanud Donald Trumpi surve avaldamise eest liikmesriikidele, et nad täidaksid viis aastat tagasi Walesi tippkohtumisel antud lubaduse - tõsta kaitsekulutusi kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ja kulutada 20 protsenti kaitseeelarvest investeeringuks. 17 riiki püsivad ajakavas.

"Rõhutan, et see kaks protsenti ei ole lagi, vaid põrand. Meie arvud näitavad, et järgmise aasta lõpuks, mis on osa neljaaastasest perioodist, on Euroopa liitlased ja Kanada suurendanud kaitsekulutusi tublisti üle 100 miljardi dollari. Perioodi lõpuks ehk 2024. aastaks on see näitaja palju kõrgem," rääkis Turner.

"Osa tõusust kuulub nendele liitlastele, kes 1990. aastatel võtsid välja liiga suure rahudividendi ja alarahastasid kaitset. Seega osa läheb alarahastamise tagasipööramisele. Näiteks üks osa rahast läheb projektile, mis suurendab vägede valmisolekut. NATO-l on valmiduse initsiatiiv, milles eelmise aasta tippkohtumisel kokku lepiti. Suurem valmisolek on kulukas, eriti kui see pole lihtsalt paberil. Väljaõpe, varustus, kiire liikumise võimekus," lisas ta.

Turneri sõnul on plaan suurendada üksuste valmisoleku taset ning NATO on igalt riigilt küsinud võitlusüksuseid.

"Olen kindel, et Eesti on üks neist, kes üksuse annab. Aga ma ei täpsusta, millise pakkumise on Eesti teinud. Meil on päris hea ülevaade nii Eesti kui ka teiste liitlaste panustest," ütles ta.

Londonis ei saa mööda ka Hiinast kui julgeolekumurest, koostööst Euroopa Liidu kaitseinitsiatiivi PESCO raames ning probleemsest Türgist, kes on ostnud Venemaa S-400 raketisüsteemi, kuid tahaks USA-lt lennukeid.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: