Lotman elab Matsalu rahvuspargis ja töötab nõunikuna keskkonnaametis. Ta ütles, et tehtud tööst üks südamelähedasemaid on olnud niitude taastamise teema.

"Siin Matsalu randadel selgus ju see, et kui lehmad lähevad rannast ära, siis lähevad ka linnud rannast ära. Siit algas see idee, et tuleks hakata taastama traditsioonilist karjatamist rannas. See kasvas ja paisus, on muutunud üle-eestiliseks küsimuseks ja on selgunud, et samasugune oluline asi on toimunud ka kogu Euroopas," rääkis ta.

See küsimus on üks peamisi põhjuseid, miks Lotman Euroopa Kaitsealade Liidu kõrge tunnustuse pälvis.

Liidu nõukogu liige Nele Sõber ütles, et Lotmani puhul tõstetigi esile just seda, et ta on panustanud põllumajandusmeetmete loodussõbralikumaks muutmiseks Euroopas.

"Aga Eesti tasemel [on ta] just niitude riikliku toetusskeemi üks eestvedajatest ja selletst on õppinud väga paljud meie sõbrad Euroopas," sõnas Sõber.

"Žüriil oli väga lihtne otsustada, sest see, mida ta teeb oma riigis ja ka ülejäänud Euroopa jaoks laiemalt, on loodushoius eeskujuks," ütles Euroopa Kaitsealade Liidu president Ignace Schops.

Lotman peab tähtsaks, et looduskaitsjad suudaksid selgitada keskkonnaküsimusi tavalisele inimesele arusaadavalt. Töö looduskaitses otsa ei saa.

"Üha enam me peame vaatama, kuidas loodus saaks tunda end võrgustikuna meie kiiresti arenevas põllumajanduses, metsamajanduses, asulate arengus," sõnas Lotman. "Et oleksid rohelised koridorid, kus liigid saaksid liikuda ja tunda end mõnusalt ja meid kaitsta. Sest kogu looduskaitse on ju tegelikult inimese kaitse küsimus."