Pangaliit leppis kokku karmimad meetmed rahapesu tõkestamiseks ({{commentsTotal}})

Foto: Reuters/Scanpix

Pangaliidu juhatus kiitis teisipäeval heaks sektori ühised rahapesu tõkestamise hoolsusmeetmed, mis saavad liidu liikmespankadele kohustuslikuks. Samuti esitas pangaliit riigikogu uude koosseisu pääsenud erakondadele oma ettepanekud, kuidas tõhustada rahapesu vastast võitlust seadusandluse abiga.

"Mitteresidentide teenindamine ning raha liikumine ida suunast Eesti, teiste naabruskonnas asuvate riikide ja ka muude Euroopa Liidu riikide suunas on olnud osa taasiseseisvumisaja pangandusest. Teeme täna ja tegime ka varem kehtinud reeglite kohaselt oma parima, et Eesti panganduse infrastruktuuri ei kasutataks kuritegelikel eesmärkidel. Kahjuks tuleb tunnistada, et toonane parim ja toonased reeglid ei olnud tänaste reeglite ja arusaamade alusel tagasi vaadates alati piisavad," ütles pangaliidu juhatuse esimees Erki Kilu.

"Mitteresidentide teenindamises toimus selge muutus Eesti pankades neli aastat tagasi, kui hakati teadvustama selles valdkonnas olevaid riske. Sellest ajast alates on Eesti pangad teinud mitmeid jõupingutusi, et idasuunaline ja potentsiaalselt kõrgema riskiga ärimaht kahaneks. Venemaa pankadest Eestisse sooritatud maksete käive ja Venemaa klientidele kuuluvate hoiuste maht Eesti pankades on viimase nelja aastaga kahanenud neli korda. Nõustume finantsinspektsiooni juhi Kilvar Kessleri väljaöelduga, et viimastel aastatel inspektsiooni ja pankade koostöös tehtu on viinud rahapesu vastase võitluse Eestis uuele tasemele," lisas Kilu.

"Heakskiidetud rahapesu tõkestamise hoolsusmeetmetega astume järgmise sammu. Kui seni on pangad lähtunud rahapesu tõkestamise süsteemide loomisel seadustest, regulatsioonidest ja sisemisest töökorraldusest, siis nüüd leppisime omavahel kokku standardis, mis on täpsem kui seaduse nõuded. Tegu on meie liikmespankade jaoks kohustusliku juhisega, nii-öelda minimaalse tasemega, millele Eestis tegutsevad pangad peavad igal juhul vastama," selgitas Kilu hoolsusmeetmete mõtet.

Üldiste põhimõtetena lepiti kokku, et pangad peavad kasutama tugevdatud hoolsusmeetmeid nii ärisuhete loomisel kui ka ärisuhete ajal tavapärasest kõrgema riskiga klientide puhul, kelleks on lisaks mitteresidentidele ka mitmete uuenduslike toodete ja teenuste pakkujad, riikliku taustaga isikud ning privaatpanganduse kliendid. Pankadel tuleb hoiduda ärisuhetest äriühingutega, millel puudub reaalne majandustegevus ja mitteresidentide puhul on oluline pöörata tähelepanu nende seosele Eestiga. Samuti sätestavad hoolsusmeetmed suurema koostöö pankade vahel vilepuhumise võimaluse laiemaks teadvustamiseks töötajatele, inimeste koolitamiseks ja kliendiga seotud informatsiooni jagamiseks kõrge riskiga klientide ja kuriteokahtlusega tehingute kohta.

Pangaliit esitas parlamenti pääsenud erakondadele ka järgnevad ettepanekud, mis võiksid sektori hinnangul leida kajastust koalitsioonileppes:

- Pööratud tõendamiskohustuse jõustamine. Pangaliit toetab pööratud tõendamiskohustuse sisseviimist Eesti seadusandlusse ja selle alusel vara konfiskeerimise rakendamist juhtudel, kui on tõendatud varjamistegevus ja raha seaduslik päritolu ei ole nähtav.
- Riiklike registrite edendamine. Pangaliidu hinnangul on vajalik nii erinevate registrite kvaliteedi tõstmine - näiteks äriregistri juures asuva tegelike kasusaajate info - kui ka registrite ümberkujundamine - näiteks majandushuvide deklaratsioonide registri täiendamine. See on vajalik, et pangad saaksid tänasest kergemini kätte võimalikult palju klientide tausta ja tegevuse kontrollimiseks vajalikku infot.
- Riigiasutuste ja pankade vahelise teabevahetuse parandamine. Pangaliit toetab initsiatiive, mis võimaldavad vahetada pankade ja järelevalveasutuste vahel kliente puudutavat teavet ning hoiatusi konkreetsete rahapesu kahtlusega juhtumite ja trendide kohta.

Lisaks konkreetsetele Eesti seadusandlust puudutavatele ettepanekutele rõhutab pangaliit Euroopa-ülese koostöö olulisust rahapesu tõkestamisel, kuna tegu on piiride ülese globaalse kuriteoliigiga, mida on sisuliselt võimatu ohjata ainult siseriiklike meetmetega.

Eesti Pangaliit on 1992. aastast tegutsev Eesti pankade esindusorganisatsioon. Eesti Pangaliidu 12 liikmespanka annavad tööd 5 tuhandele inimesele, teenindavad 2,2 mln klienti ja omavad 25 mld eurot varasid, millest 19 mld eurot on laenud Eesti majandusse. Eesti Pangaliidu peamised eesmärgid on Eesti panganduse arendamine ja liikmespankade ühiste tegevuste koordineerimine. Eesti Pangaliit on Euroopa Pangandusföderatsiooni liige.

Pangaliidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning finantssanktsioonide rakendamise poliitika ja suunised asuvad aadressil https://pangaliit.ee/rahapesu-tokestamine/hoolsusmeetmed.

Toimetaja: Mait Ots



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: